Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Õpetajate Lehes sel reedel: õpetajate põud, lasteareng ja teismeiga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Õpetajate Leht 25.08. | FOTO: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 25. augustil:

TERAs algas juba kool

Enamik koole seab veel atra uueks õppeaastaks, kuid Tartu erakool (TERA) alustas tööd juba 23. augustil.

Õpetajate põud teeb koolijuhtidele muret

Vaevalt julgeb mõni kibestunud loomeinimene või täiesti harimatu tüüp end haiglas kirurgiks pakkuda. Tuleb välja, et õpetajaks juletakse küll. Samas on koolidel raske uusi õpetajaid leida, nad on tegelenud otsimisega terve suve. Õpetajate Lehe töökuulutustest on näha, et Eestis on enne eelolevat õppeaastat kõige rohkem vaja klassiõpetajaid, seda ennekõike Tallinna ja Harjumaa koolides.

Me peame rääkima pussnoast

Kas 1. september peaks üldse olema päev, mil nii-öelda tasakaalu mõttes peab rääkima hea ja ilusa kõrval ka halvast, hirmsast ja ohtlikust? «Pole välistatud, et nii mõnelgi tekib kiusatus siduda oma igavikulisemad heietused hetkeolukorraga, anda õpetussõnadele koguni rahvusvaheline mõõde,» kirjutab Kaarel Tarand. «Õigustatud küsimus on, kas sellest üldse rääkida ja kui, siis kuidas.»

Miks tunneb noor õpetaja end koolis nii üksi?

«Millal juhtus eesti koolis nii, et noor õpetaja on jäetud oma muredega täiesti üksi?» küsib pikaajalise kogemusega õpetaja Mare Rossman, kelle sõnul vajavad inimesed ka digiajastul elavat sõna ja silmast silma kohtumisi üksteise mõistmiseks.

Üks või teine?

Keelemees Priit Põhjala selgitab, millal kasutada üht või teist: «üksteist» või «teineteist». Valik kahe vastastikuse asesõna ehk retsiprookpronoomeni vahel on üks paljudest, mida meil rääkides-kirjutades sageli teha tuleb. Mida valiku tegemisel silmas pidada?

Otsime murepuntrast päikesekiiri

Käesoleva aasta jaanuaris tegevust alustanud Tartu Herbert Masingu kooli kompetentsikeskus annab abi ja nõu, kuidas käitumis-, tundeelu- ja psüühikahäiretega lastega paremini toime tulla.

Noortelaager tähendab hoopis enamat kui suvepuhkus

Praegu peetakse laagrist rääkides silmas ikka kas endisaegset pioneerilaagrit või siis laagrit, kuhu spordi-, kunsti- ja muude huviringide lapsed oma treenerite-õpetajatega suvel kogunevad. Remniku laagriprogrammid on selles mõttes erilised, et siia tuleb suurem osa lapsi lastekaitsevõrgustike kaudu, tõdeb lastekaitse liidu laagrite juhatuse esimees Alar Tamm. Laagritegijad räägivad oma tööst ja väljakutsetest.

Muudame hulgakesi ettevõtlusõppe praktilisemaks

17 projekti üle Eesti saab uuel õppeaastal kokku ligi 150 500 eurot toetust, et toetada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisel.

Koolis tuleb õppida ka ujuma

Liikumisõpetuse ainekava üks oluline eesmärk on õpilaste ujumisoskus. Uue ainekava järgi on ujumistundides varasemast rohkem veeohutuse ja inimeseõpetuse lõimimist ning õpilaste üldpädevuste edendamist. 2018. aastal saavad kohalikud omavalitsused, koolid ja ujumisõpetajad tagada õpilaste ujulatesse transpordi, sissepääsu ja iga 12 lapse kohta ühe ujumisõpetaja. Samuti hakkavad kohalikud omavalitsused saama riigi toetust igal järgneval aastal ujumise algõpetuses seatud uute eesmärkide saavutamiseks.

Multifilmide tegemine arendab last igakülgselt

Loo väljamõtlemine, jutustamine, ettelugemine arendab laste kuulamis- ja kõnelemisoskust. Filmitehnika tundmaõppimine õpetab vaatlema ja uurima. Lisaks arenevad käeline tegevus, matemaatilised oskused, liikumisharjumused ja muusikameel, kiidavad Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaia õpetajad Reet Eesmaa ja Piret Vinogradov multifilmide tegemise kasulikkust.

Igavus ja riskikäitumine teismeeas

Kõige rohkem kaebavad igavuse üle nürid ja igavad inimesed. Kuna neil endil on huvisid vähe, pole nad ka ise huvitavad. Kasvatusteadlane Maie Tuulik kirjutab, et igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. «Me ei suuda sisutult elada, meie elu tuleb täita ühe või teistsuguse sisuga.»

Tagasi üles