Mihhail Korbi vastus Andrei Kuzitškinile: 10 fakti, mida peaks teadma enne Keskerakonnast kirjutamist (5)

Mihhail Korb
, riigikogu liige, Keskerakonna peasekretär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Korb.
Mihhail Korb. Foto: Liis Treimann / Postimees

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb loetleb vastulauses arvamusportaali kolumnisti Andrei Kuzitškini loole üles 10 fakti, mida peaks teadma, enne kui kirjutada Keskerakonnast.

Poliitika ja erakonnad on alati pakkunud arvajatele ja kolumnistidele tööd ja leiba. Selles pole midagi halba seni, kuni arvamus on põhjendatud ja lugejaid hariv. Analüüs peaks vähemalt püüdma tuginema reaalsusele ja faktidele, et neid siis lugejale lahti seletada.

Paraku on kolumniste, kes kirjutavad seda, mida mõte esimese asjana pähe toob, eksitades lugejaid tõenäoliselt teadlikult, kuid õõnestades samas ilmselgelt ka enda autoriteeti.

Ka arvamuslugu vajab fakte ja neid jagan hea meelega, et järgmisel korral oleksid kirja pandud mõtted argumenteeritud.

1) Kandideerijate arv Keskerakonnas on kasvanud

Keskerakond läheb kõikjal Eestis välja oma nimekirjaga. Näiteks Tallinnas on Keskerakonna nimekirjas kandideerimas eelmise korraga võrreldes enam kui sada inimest rohkem.

Kui mõnest keskerakondlasest koosneva nimekirja teket peetakse pretsedendituks juhtumiks Eesti ajaloos, siis tasub mineviku asemel vaadata olevikku, sest mitu teist parlamendierakonda panustab erakonna tugevdamise asemel hoopis valimisliitudele. Keskerakond seda teed ei lähe.

Erakond on otsustanud, et eesmärke saab täita ja valijate ees tuleb vastutada pärast valimisi oma nime ja näoga, mitte ajutiste nimede taha peidetuna.

2) Keskerakond on endist esimeest toetanud

Keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare teened Eesti ajaloo jooksul on olnud märkimisväärsed. Arusaadavalt ei keeranud Rahvarindest välja kasvanud Eesti suurim ja vanim erakond endisele esimehele selga, vaid toetas teda nii kohtukulude tasumisel, palga kui ka muude hüvedega. Paraku võib öelda, et Savisaare ümber on koondunud inimesed, kelle eesmärk on tuntud nime enda hüvanguks kasutada.

3) Keskerakond seisab oma programmi eest

2005. aastal vastu võetud Eesti Keskerakonna programmis leiduvate põhimõtete eest seisis Keskerakond toona ja kindlalt ka praegu. Kolumnistidel tasub kiigata erakonna kodulehele ja vaadata vähemalt esimest kuut punkti, mis räägivad euroopalikust ja turvalisest heaoluriigist, mille majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus, kus rahvuslik rikkus jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla.

4) Viime valitsuses lubadused ellu

Keskerakonna valijad soovivad tugevamat ja sotsiaalselt õiglasemat riiki, kus heaolu jõuab enamate inimesteni.

Keskerakonna peaministrierakonnaks saamisega olid inimesed arvestanud, et toimub poliitikas pööre paremuse poole ja neil oli õigus. Lühikese ajaga võeti vastu otsus tulumaksuvaba miinimumi järsust tõstmisest 500 euroni, mis kasvatab madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekut, võeti vastu pensionireform, eraldatakse täiendavalt 215 miljonit eurot tervishoidu, taastati hambaravihüvitis, matusetoetus, põllumeeste toetused ja palju muud.

5) Kiire majanduskasv on heaolu tõus kõigile

Eesti majanduskasv oli 2017. aasta esimeses kvartalis 4,4 protsenti. Nii kiiret majanduskasvu pole olnud 2012. aastast saadik. Keskerakonna eesmärk on, et kiire majanduskasv jätkuks ning et selle hüved jõuavad kõigini. Müüjateni, õpetajateni, päästjateni ja ka põllumeesteni, kelle panust Eestisse praegune valitsus viimaks hindab. 

6) Erakondade toetus näitab, et valijad on rahul

Erakondade toetus ütleb selgelt, et kohalike omavalitsuste eel läheb Eestis ja Tallinnas valimistele vastu kõrgeimalt kohalt Keskerakond. Postimehes avaldatud EMORi uuring näitas augustis, et üleriigiliselt on liidrikohal Keskerakond, keda valiks 29 protsenti valijatest. Võrduseks, teisel kohal olev Reformierakond on 18,8 protsendi eelistus.

Tallinnas on seis Keskerakonnale veelgi soodsam, sest pealinlaste toetus senisele juhtimisele on 43,2 protsenti. Enne Keskerakonna tüüpilisest valijast rääkimist võiks samuti heita pilgu uuringutele. Juuli lõpus tehtud EMORi uuring näitas, et erakonnal on tugevaim toetus kõigi haridusgruppide, ka kõrgharitute seas, ning vanusegruppides alates 35. eluaastast.

7) Linnapeakandidaadil Taavi Aasal on kõrge toetus

Keskerakond nimetas oma linnapeakandidaadiks tegevlinnapea, enam kui 12-aastase linnajuhtimise kogemusega Taavi Aasa. Seejuures on Tallinna elukeskkonnaga rahul 95 protsenti pealinna elanikest. See kõik on sündinud meeskonnatööna, kus on vajalik igaühe panus. 

8) Eestil ja Keskerakonnal on tugev juht

Keskerakonna 4. novembri kongressil toetas 1011 delegaadist 654 erakonna uue juhina Jüri Ratast. 23. novembril sai Keskerakonna esimehest Eesti peaminister, kelle tööle andsid selle aasta mais Eesti inimesed hindeks 3,23. Eelmise, reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase vastav hinne ei küündinud kordagi üle kolme. 

Olukorras, kus erakond läheb kohalikele valimistele vastu kõige tugevamalt positsioonilt ning peaministri ja valitsuse toetus on kõrge, võib päris veendunult väita, et Ratas on tugev juht. Kui aga mõni kolumnist veel ei tea, siis Ratas Tallinnas ega mujal kohalike omavalitsuste valimistel ei kandideeri. See pole hea tava.

9) Kõik teed ei vii Moskvasse

Keskerakonna Venemaaga, eriti Kremliga sidumine on igivana plaat, mille eesmärk on alati olnud vastanduda erakonnaga, sest siis pole vaja oma programmiga tegeleda. Ei pea kaua mõtlema, mida saab paremaks teha. Hirmutada on lihtsam. Valijad on aga tüdinud ja meie ka.

10) Tugev programm, mis ei põhine vastandumisel

Keskerakonna valimisplatvorm kohalikel valimistel on aegade tugevaim. Tallinnas oli Keskerakonna tegevuskava sõnastatud veel enne teisi erakondi. Tasuta lasteaiatoit, tasuta ühistranspordi säilitamine ja arendamine, eesti keele õppe parandamine lasteaedades, linnaelanikele avatud promenaad ja parem tervishoid on vaid mõni punkt, mida on ka reaalselt võimalik ära teha. Utoopia jätsime oma valimisplatvormist tõepoolest kõrvale, sest vastasel juhul pole võimalik vaadata ausalt otsa valijale ja meie loosungile «Teised lubavad, meie teeme!»

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles