Kahjuks pole siiani paljud valimisvõimaluse saanud noored mõistnud hääletamise tähtsust ja neile antud vabadust valimistel osaleda, kirjutab Kuressaare linnavolikogu liige, ettevõtja Taavi Rauniste.
Taavi Rauniste: noorte valijatega peab tegelema (2)
25. august 2017, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadusemuudatus, mis langetab valimisea kohalike omavalitsuste valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale, saab esmakordselt teoks tänavu oktoobris. Aeg valimiskuupäevani aina lüheneb. Kahjuks pole paljud valimisvõimaluse saanud noored siiani mõistnud hääletamise tähtsust ja neile antud vabadust valimistel osaleda. Riiklikul tasandil aga soovitakse näha, kas noorte hääletusea alandamine toob kaasa muudatusi kandidaatide valimisel ja kas selle otsusega tõuseb valimiste aktiivsusprotsent.
Selleks, et pakutud võimalus töötaks, on tähtis kandidaatide valimiseelne suhtlus selle vanusegrupi noortega. Tuleks saavutada mõlemapoolne, nii valitava kui ka noorte huvi tõstmine.
Kõige tähtsam on edastada võimalikult lühike, kuid huvitav info. Noored ei pruugi tunda seadusi ja terminoloogiat. Kooli õppekavas olev ühiskonnaõpetus annab baasteadmised, kuid võimalus midagi ise ja esmakordselt ära teha peaks andma noorele erilise tunde. See võiks olla võrdväärne noorte seas levinud kombega minna 18. aastaseks saamisel üheskoos doonorluseks verd loovutama. Loomulikult on ka neid, kes selle vanuse täitudes ütlevad hoopis, et ometi nüüd saan vabalt sigarette osta.
Tänapäeva ühiskonna toimimise ja kõnelemise koht on avalik internetiruum. Seal on võimalik tutvustada kohalike omavalitsuste valimiste põhitõdesid, iseend või oma valimisliitu.
Nutimaailm on tänapäeva noorte teine kodu ja seal end avades saab piisavalt kiiresti tagasisidet, mis on oluline kandideerijale endale. Jääb veel aega midagi oma ideedes ja teesides muuta või võimendada. Üldjuhul on noored otsekohesed. Palju oleneb kandideerija isikust, eriti vanusest ja varasemast koostegevusest noortega.
Kui noor juba valima läheb või interneti teel hääletab, toetab ta pigem seda kandidaati, keda ta tunneb ja teab. Vanusegrupp 16–17 on kohapealses elus toimuvast vägagi teadlik. Nad teavad oma kodukandi plusse ja miinuseid. Minu sooviks on kaasata noori rohkem kohaliku elu üle arutamisse ja otsustamisse.
Saaremaa valla- ja linnavolikogude liikmed arvestavad juba praegu noorte ideedega. Näiteks Kuressaares saab kaasaval eelarvel hääletada alates 16. eluaastast. Lisaks on kõigisse linnavolikogu komisjonidesse kaasatud vähemalt üks noorte esindaja.
Leian, et Kuressaare on teadlikult ennetanud riiklikult väljakäidud ja nüüdseks seadustatud noorte soovidega arvestamist. Noorte valijate sihtrühma laiendamine vanuselatti langetades on väga hea mõte, kuid kahjuks ei pruugi see suurendada valimistest osavõtu protsenti.
Pelgalt valimisõiguse andmine ei aita kaasa noorte aktiivsusele. Esmakordse valimisõiguse saamine tuleks noorte silmis väärtustada täisealiseks saamisega. Tuleb välja tuua idee, et just sina võid olla see, kelle häälest oleneb vallas järgmise nelja aasta tegevus. Selleks tuleb noortele väga intensiivselt teadvustada, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on see koht, kus nende hääl loeb kõige rohkem!
Sinu häälest sõltub, kuidas omavalitsuses hakkavad toimima noortega seotud teemad: vaba aja sisustamine, sportimisvõimaluste laiendamine, mänguväljakute rajamine vms. Saaremaal on 16–17-aastaseid noori umbes 600. Kui neist osaleks hääletamisel vähemalt pool, saaksid nad suure tõenäosusega uues Saaremaa valla volikogus täitsa oma esindaja.
Minupoolne soovitus noorele valijale on: tee eeltööd, tutvu kandidaatidega ja uuri, kuidas nende tegevused ja lubadused just sind puudutavad. Mida on kandidaat eelnevalt teinud ja kuidas ta saab edaspidi valla arengusse panustada. Ole uudishimulik! Hääletamisvõimalus kohaliku elu parandamiseks on kord nelja aasta järel. Hea Kuressaare noor – ära lase oma häälel vaikida, kasuta seda!