Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Andrei Kuzitškin: Keskerakonna lõhenemise kümme põhjust

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrei Kuzitškin | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin loetleb üles kümme põhjust, miks tekkis Keskerakonna peavoolust lahku löönud niinimetatud Savisaare nimekiri.

Eestit iseloomustavad kadestamist väärt poliitiline stabiilsus ja ettenähtava kuluga ühiskondlik-poliitilise elu põhisuundumused. Seepärast vapustaski Eesti poliitilist ladvikut nii tugevasti nõndanimetatud Savisaare nimekirja väljakuulutamine eesseisvate kohalike omavalitsuste valimiste tarbeks.

Midagi sellist ei ole tänapäeva Eesti ajaloos veel varem juhtunud: üks erakond, kaks nimekirja. Seda enam, et Keskerakond on lõppeks süsteemne jõud, mis kuulub kindlalt Eesti poliitikaelu ülesehitusse. Keskerakond juhib Tallinna ja valitsuskoalitsiooni.

Seepärast sõltub selle erakonna tervisest ja töövõimest kümnete tuhandete inimeste ja sadade ettevõtete saatus, keda kõiki koondab majandus-poliitiline valdusfirma nimetusega «Keskerakond».

Ent nüüd hakkasid täiesti ootamatult selle kehandi vasak ja parem käsi sõltumatult tegutsema ning võib uskuda, et sellest tingitud halvatus on haaranud kogu Keskerakonda, mida vaevavad rohkearvulised lahkhelid.

Lasnamäe kanalis üles riputatud niinimetatud Savisaare nimekirja kandidaatide valimisreklaamid on kujundatud Keskerakonna omaselt rohelist värvi. / Eero Vabamägi

Arutelu parteisisese konflikti põhjuste kohta võib leida kogu Eesti ajakirjandusest: eksperdid ja ajakirjanikud, politoloogid ja poliitikud lahkavad lakkamata Edgar Savisaare ja Keskerakonna ametlike juhtide vastasseisu.

Põhimõtteliselt üritab Savisaar taaselustada traditsioonilist keskerakondlust, toetudes partei tavapärasele valijaskonnale. Jüri Ratas ja tema jüngrid on samal ajal muutumas uuskeskerakondlasteks, kes alles peavad välja võitlema oma koha Eesti kahkja poliitilise päikese all.

Niisiis on põhiküsimus: kes võidab keda ja mis saab edasi? Vastuse ja enam-vähem usutava tulevikuprognoosi leidmiseks on vaja esmalt süstematiseerida kõik teadaolevad põhjused, mis on suutnud kunagi nii monoliitse partei liikmed lahku lüüa.

Esimene põhjus: Keskerakond jäi keskmeta

Kõik ühiskondlik-poliitilise tegevuse suundumusi seletavad politoloogiateooriad võib jagada kolmeks: antropoloogilised, majanduslikud ja vandenõuteoreetilised. Antropoloogiliste teooriate hulka võib arvata ka näiteks õpetuse isiksuse tähtsusest ajaloos.

Vaieldamatult on Savisaare osa Eesti ja Keskerakonna ajaloos suur ja vaieldamatu. Iseasi, kas hinnata seda rolli positiivses või negatiivses võtmes. Nagu öeldakse, eks ajalugu näitab. Aga võib-olla annab hinnangu juba kohus, mine tea.

Igal juhul oli Savisaar juba partei asutajana võimas figuur. Ta oskas ühte koondada eestlasi ja venelasi, kaitses vaeste ja keskmiste sissetulekutega inimeste huve, rajas konkureerivate ärimeeste himusid rahuldava süsteemi.

Edgar Savisaar ajakirjanike piiramisrõngas. / Liis Treimann

«Raudse Edgari» autoriteedil oli kulla hind. Siis aga rebiti tohutute pingutustega see keskne figuur välja konstruktsioonist, mis oli rajatud just selle figuuri – Savisaare isiksuse – peale. Ma saan näiteks täiesti aru, miks Savisaar Eesti poliitilisest süsteemist «välja lõigati»: see oli eliidi sobing sihiga kõrvaldada võimult Reformierakond ja luua valitsus, mida juhiks Keskerakond.

Ent kohtualune Savisaar Eesti peaministrina ajal, mil riik peab olema Euroopa Liidu eesistuja, oleks olnud täielik košmaar. Seepärast sai Keskerakond ettepaneku luua uus koalitsioon ühel kindlal tingimusel: ainult ilma Savisaareta. Mõistagi, see on minu isiklik arvamus. Aga igatahes tundub see väga tõepärane.

Edgar «lõigati välja» ja Keskerakonna konstruktsioon kaotas oma senise tugevuse. Põhimõtteliselt ootab selline saatus kõiki erakondi, milles peamiseks ühendavaks jõuks on «juht». Kari kaotas oma karjase ja lambukesed tormasid igas ilmakaares laiali.

Teine põhjus: Savisaare kättemaks

Savisaar on tuntud kangekaelsuse ja järeleandmatuse poolest. Nähtavasti veendi teda pikalt mitmesugustel tingimustel vabatahtlikult võimust loobuma. Selleks ajaks juba uurimise all Savisaarel polnud just erilist valikut: ta lihtsalt ei esitanud oma kandidatuuri partei esimehe erakorralistel valimistel. Teatavasti võitis seal peagi Eesti peaministriks tõusnud Ratas.

Kõik teavad, et poliitilisest tegevusest loobumise eest jäeti Savisaarele alles tema varandus, lubati kustutada kõik võlad riigi ees ja tasuda kulutused advokaatidele. Kuid asjatundjate seas liiguvad visalt kuuldused, et Ratas lubas Savisaarele midagi enamatki, nimelt kriminaalasja lõpetamist. Ometi kohus Savisaare üle algas. Loomulikult Edgar sellist asja ei andesta.

Edgar Savisaar kohtus. / Illustraator: Mirjam Laater

Niisugustes tingimustes võis üks protestiviis olla just Savisaare naasmine suurde poliitikasse: kui petetakse mind, ei pea ka mina lubadustest kinni pidama. Lisaks peab Savisaar ennast seniajani ametlikult Tallinna linnapeaks, kes on kohtu otsusega ebaõiglaselt ametist kõrvaldatud.

Kui Keskerakond esitas linnapeakandidaadiks Taavi Aasa, jäi Savisaar ilma isegi illusioonist, nagu võiks ta võimule tagasi saada. Savisaar võis pidada seda «reeturlikuks noahoobiks selga» ja oma parteile kätte maksta, luues selleks iseenda valimisliidu ja käies välja oma linnapeakandidaadi. Võtmesõna on siin «oma».

Kolmas põhjus: ideoloogiline vastasseis

Savisaare lahkumise järel algasid Keskerakonnas ägedad arutelud Venemaaga sõbrustamise pooldajate ja vastaste, sotsiaalliberalismi poolehoidjate ja sotsialismi jüngrite vahel.

Ratasest sai teatava (peamiselt eestlastest koosneva) osa rahvusliku eliidi käilakuju, mis on orienteeritud Euroopale ja langetanud valiku sotsiaalse riigi liberaalse vormi kasuks, milles harmooniliselt ühendatakse ärimaailma huvid ja elanikkonna vaesemate kihtide toetamine.

Seda võib nimetada ka sotsialismi Rootsi mudeliks. Siis selguski, et Keskerakonna monoliitsus on kõigest näiline.

Tegelikult kujutab Keskerakond endast kooslust inimestest, kel on täiesti erinevad arusaamad Euroopast, Venemaast ja majandusest. Keskerakonna «vene tiib», mis esindab põhiliselt Ida-Virumaa ja Lasnamäe elanikke, pooldab väga otsustavalt Venemaad ja sotsialismi nõukogude mudelit, milles eraomandit peetakse paheks, riik aga on kohustatud tagama inimestele tasuta hariduse ja tervishoiu ning kindlustama kaupade madala hinna poodides.

Iseasi, et Keskerakonnas ei leidunud pärast liidrivahetust sellist isikut, kes oleks valmis saama just nende Venemaa-meelsete ja sotsialismi ihaldavate parteilaste eestvedajaks. Neisse saabastesse proovis astuda Yana Toom, aga temagi vupsas väga kiiresti teisele poole ideoloogilist barrikaadi.

Edgar Savisaar ja Olga Ivanova Postimehe stuudios. / Erik Prozes / Postimees

Räägitakse, et eurosaadikule lubatud võitu tagavat kohta Keskerakonna nimekirjas Euroopa Parlamendi järgmistel valimistel. Brüsseli allikate väitel pidanud Ratas selleks kokku leppima isegi Euroopa Parlamendi juhtidega, kes ei võtnud sugugi õhinal vastu väljavaadet näha järgmiseski koosseisus saadikut, kes on kogunud tuntust reisidega Damaskusse ning pideva hääletamisega Venemaa poliitikute ja ettevõtete suhtes kehtestatavate sanktsioonide vastu.

Ent Eesti peaministrile tuldi vastu ja lepiti Toomi edasise viibimisega Brüsselis. Nüüd, kus sõprust Venemaaga kõrgelt hindavad keskerakondlased tundsid end orvukestena, ilmus jälle välja Savisaar ja võttis nad oma hõlma alla.

Neljas põhjus: petetud lootused

Ratase valitsus asus esialgu innukalt kehtestama uusi makse ja suurendama aktsiisi, et katta eelarves kasvavaid vajadusi eraldada raha sotsiaalseteks vajadusteks. Ent see poliitika põrkus kohe ettevõtjate vastupanule, kes ei olnud valmis rahuldama neofüütidest valitsejate sotsialistlikke kapriise oma ärihuvide arvel.

Maksu-uuendused lükati edasi. Kuid Keskerakonna valijad olid juba arvestanud sissetulekute kiire kasvu, palgamiinimumi tõusuga tuhande euroni, pensioniea vähenemise, töötu abiraha suurenemise ja tervishoiule eraldatava summa järsu kasvuga.

Valijad tahtsid seda, mida oli neile lubanud Keskerakond eesotsas Savisaarega. Kuid Ratasele tehtud panus selles mõttes end ei õigustanud. Siis ilmus välja Savisaar, kes teatas: «Teid on petetud, küll mina teen kõik jälle korda!» Ja teda usuti taas.

Viies põhjus: topeltstandardite lõks

Aja jooksul, mil Keskerakond viibis riigikogus opositsioonis, harjusid nad lükkama vastutust kõigi Eesti probleemide eest Reformierakonna valitsuse kukile. Nüüd muutus olukord kardinaalselt: Reformierakond sattus opositsiooni, aga Eesti probleemide kuhi ometi aina kasvab.

Eesti on aasta algusest peale olnud Euroopa Liidus esikohal hinnatõusu poolest. Järsult on kasvanud piimatoodete hinnad, või on kallinenud 30, kütuse hind 10 protsenti, kasvavad ka elektritariifid.

Lisasissetulekut, mida lubas Ratase valitsus, ei ole Eesti elanikud veel saanud, aga kulutuste kasv on juba ära söönud kõik selle, mida tulevik tõotab lisada palgale, pensionile ja toetustele. Huvitav on vaadata, kuidas on reageerinud Keskerakonna juhtivad tegelased.

Jüri Ratas Koidula piiripunkti ja Piusa kordonit külastamas. / Raigo Pajula/valitsuse kommunikatsioonibüroo

Näiteks Toom teatas Raadio 4 saates «Odin na odin» (eesti keeles «Üks ühele»), et võihinna kasv on üleeuroopaline probleem. Varem oleks selles kindlasti süüdi olnud Reformierakond.

Ehkki tegelikult on Eesti võihinna kasvus süüdi toorpiima kokkuostuhinna kasv ja konkurentsiameti otsus, mis lubas Tere ja Farmi piimatööstuste ühinemist, mis omakorda võimaldab monopoolselt kehtestada piimatoodetele kõrged hinnad.

Kõik see ongi Keskerakonna valitsuse poliitika tegelik olemus, kes on ennekõike huvitatud poliitilise monopoli säilitamisest ja riigi rolli tugevdamisest, mis on aga võimalik ainult ärielu monopoliseerimise tingimustes.

Sellised meetmed halvendavad reaalselt Eesti lihtsate elanike elujärge. Aga teadagi, ega hunt hunti murra, seetõttu ei saa ka Keskerakonna juhid omaenda valitsust kritiseerida. Siis aga ilmus Savisaar, kes teatas: «Mina räägin teile tõtt SELLEST valitsusest!» Ja teda usuti.

Kuues põhjus: nurisevad valijad

Keskerakonna valijate põhimassi moodustavad oma eluga rahulolematud venelased ja eestlased. Rahulolematuse allikaks oli alati Reformierakonna valitsuse poliitika, nagu seda kinnitasid päevad ja ööd läbi ka Keskerakonna juhid. See refleksiks muutunud seos kinnistus püsivalt Keskerakonna valijate teadvusse: kõigi hädade allikas on Eesti valitsus.

Nüüd aga õhutavad Keskerakonna juhid hääletama kandidaatide poolt, kes esindavad just nimelt valitsusjuhi Ratase huve.

Siinkohal tekib valijal kognitiivne dissonants: kuidas saab ometi hääletada nende poolt, kes on meilt kõik röövinud? Siis aga ilmus Savisaar, kes ütles: «Meie oleme tõeline opositsioon!» Ja teda usuti.

Seitsmes põhjus: Kõlvarti tegur

Ehkki Keskerakonna ametlik linnapeakandidaat on Aas, ei kahtle ilmselt keegi, et selle ameti tegelik taotleja on Mihhail Kõlvart, kes on edukalt passitanud endale pähe «kõigi venelaste kaitsja» krooni.

Nagu on ennustatud, toob Savisaare puududes just Kõlvart Keskerakonnale Lasnamäel, partei tõelises tsitadellis, kõige rohkem hääli. See aga on juba väga kaalukas argument linnapea koha taotlemisel.

Kuid Kõlvart Eesti pealinna juhtimas on päris vastuvõetamatu paljudele ärimeestele, kes Savisaare ajal ehitasid üles turvalise rahavoogude süsteemi, milles suur raha liigub kenasti linnaeelarve, ärimaailma ja ametnike taskute vahel.

Kõlvartit selgelt ei usaldata. Seepärast on võitluses temaga vaja tõelist taraani – Savisaart.

Abilinnapea Mihhail Kõlvart. / Erik Prozes

Kaheksas põhjus: Ratase tegur

Ratas on täiesti nähtavalt olnud Keskerakonna juhina väga nõrk. Hiljaaegu pöörduti Aleksandr Tšaplõgini, Keskerakonna peamise ruupori, ajalehe Stolitsa peatoimetaja poole küsimusega, kas ta on Savisaare paadis või mitte.

Tšaplõgin vastas: mina olen Kõlvarti, Toomi ja Aasa paadis. Ta isegi ei maininud Ratase nime. «Kolme õe» etteaste näitas samuti Ratase positsioonide nõrkust, kes andis kolmele teotahtelisele daamile kergesti järele. Nüüd võib Toom juba uhkusega rääkida, et Ratas ei hoia enam kinni arvamusest Nõukogude okupatsiooni kohta, mida ta varem on võrrelnud Saksa okupatsiooniga.

Ratas on jäänud parteipüramiidi tippu päris üksi, tal ei ole keskerakondlaste seas silmapaistvaid liitlasi ega mõttekaaslasi, kes samuti pooldaksid euroopalikku tsentrismi. Isegi peasekretär Mihhail Korb ei ähvarda enam lahkulööjaid parteist väljaarvamisega ega Olga Ivanovat kõrvaldamisega Keskerakonna Lasnamäe osakonna juhatusest.

Ühtede nõrkus ent kutsub alati teisi jõudu demonstreerima. Nii otsustaski Savisaar, et on aeg demonstreerida oma kunagist väge.

Üheksas põhjus: Moskva käsi

See on puhtalt vandenõuteoreetiline, aga siiski täiesti usutav versioon. Venemaa presidendi administratsiooni uued juhid Anton Vaino ja Sergei Kirijenko otsustasid Vladimir Putinile tõestada, et suudavad lisaks Venemaale, Moldovale, Bulgaariale ja Ameerika Ühendriikidele juhtida valimisprotsesse ka Eesti-laadsetes naaberriikides. Ratast tuleb karistada Venemaa-vastaste väljaütlemiste eest. Parim karistus on teatavasti surumine näoga otse kaotusmutta Tallinna valimistel. Nii sündiski projekt «Savisaar».

Anton Vaino. / Scanpix

Kümnes põhjus: muutuste ootus

Ühiskondlik-poliitiliste protsesside analüüsil ei saa siiski piirduda ainuüksi eliidi ja isiksuste võitlusega. Igasuguse võimu toetuspinna moodustab alati rahvas. Rahvas aga näeb, et Keskerakonda vaevavad praegu lahkhelid ja konfliktid ning mis peamine, Keskerakond ei suuda pakkuda valijatele midagi uut: nad kordavad nagu mantrat lubadusi säilitada tasuta ühiskondlik transport, tasuta toit koolides ja lasteaedades ning remontida täielikult kõik teed.

Samal ajal ei varjagi Keskerakonna ja Tallinna linna juhid oma paanikat ja hirmu kaotada võim Eesti pealinnas. Küllap keskerakondlased juba hirmutavad oma lapsi õhtuti tondijuttudega Reformierakonna tulevasest võidust käsikäes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE).

Inimesed kannatavad muidugi palju, aga isegi kõige kannatlikumad tüdivad viimaks täitmata lubadustest ja vanade teenete lakkamatust korrutamisest. Siis sünnib ühiskonnas nõudlus muutuste järele. Savisaare liidu ilmumine on üks vastus. Vaevalt on see parim.

Alles valimised näitavad, mil määral õigustas ennast julgelt poliitilise mängu uude raundi astunud Savisaare riskimine. Kui tema nimekiri saab valimistel kindla toetuse nii Tallinnas kui ka Maardus, ei ole sugugi välistatud Keskerakonna lõplik lagunemine ja selle varemetel uute poliitiliste jõudude teke. See ei ole draama, see on ajalugu. Nii arvan mina ja teisiti ma ei saa.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.

Tagasi üles