Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jarmo Mäkelä: Venemaa võltsuudis – ka Soome poliitikud läksid õnge

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jarmo Mäkelä | FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Venemaa professionaalsed uudistevõltsijad väänasid Rootsi kaitseministri varasema kõne NATO-vastaseks intervjuuks, see levis välgukiirusel üle ilma ja õnge läksid ka Soome poliitikud, kirjutab kolumnist Jarmo Mäkelä.

Esmaspäeval, 7. augustil jagasid Venemaa uudisteagentuurid Jaapani ajalehe Asahi Shimbun usutlust Rootsi kaitseministri Peter Hultqvistiga (sotsiaaldemokraat). Teemaks oli Rootsi kaitsepoliitika.

Teave intervjuust levis välgukiirusel Venemaa muudesse meediakanalitesse ning sealtkaudu üle terve maailma. Hultqvist oli intervjuus harukordselt selgesõnaline. Eriti käsitles ta halbu külgi, mida tooks kaasa Rootsi võimalik liitumine NATOga. Rootsi võiks küll tugevdada oma kaitsevõimet ja tihendada kahepoolset koostööd, aga Rootsi saamine NATO liikmeks üksnes lisaks pinget Läänemere piirkonnas. «Me ei vaja mingisuguseid julgeolekupoliitilisi eksperimente – Rootsi liikmesus põhjustaks ahelreaktsiooni, mis mõjutaks negatiivselt muuhulgas ka Soomet, mis samuti pole alliansi liige,» olevat Hultqvist öelnud.

Sellele intervjuule on juba viidanud mitmed Soome poliitikud, kes kindlalt usuvad teadvat, et ei Rootsi ega kindlasti mitte Rootsi sotsid isegi ei kaalu NATO liikmeks astumist.

Asi oli muidu ju täiesti selge, ainult et seda intervjuud pole kaitseminister Peter Hultqvist mitte kunagi andnud. Venemaa meedia kirjatükkide juures pälvis lugeda oskavate inimeste tähelepanu see, et seal ei olnud linki ega täppisviidet väidetavale algupärasele intervjuule Jaapani ajalehes. Kui asja kohta küsiti Rootsi kaitseministeeriumilt, ei teatud seal esiotsa sellest mitte midagi.

Kui asja hakati lähemalt uurima, tuli tõde päevavalgele. Küsimus oli eelmisel kevadel peetud ja Rootsi kaitse-eelarve ettevalmistamist puudutanud kõnes. Teksti oli muudetud ja võltsitud ning lõpuks moondatud «Asahi intervjuuks».

Selles kõnes hoiatas Hultqvist selle eest, kuidas Venemaa kasutab desinformatsiooni ja väljamõeldud uudislugusid: «Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit peavad vastama sellele tõhusamalt ja targemini. Poliitikud peavad tegutsema sihiteadlikult, kui küsimuse alla tõuseb strateegiline kommunikatsioon nende rünnakute vastu. Me absoluutselt ei nõustu taluma Venemaa selliseid tegevusi.»

Venemaa maksis Hultqvistile kätte moel, millesse mitmedki usuvad tugevamini kui Hultqvisti enda sõnadesse. Seepärast pole mitte kuidagi imestamist väärt, et Soomes hoiduvad poliitikud saamast Kremli vastutegevuse sihtmärgiks ja räägivad meelsamini tühja kui sisukat juttu.

Ent ses juhtumis on peidus veel teinegi õppetund. Viis, kuidas valesõnum levis, osutab, et professionaalsetele uudiste võltsijatele lisaks on Venemaal olemas valmis võrgustik, mis võltsingud laiali jagab. Mõned Soome asjatundjad arvavad, et tegemist on mingisuguse sümbiootilise süsteemiga. On pakutud teisigi seletusi.

Venemaa meediat jälgivate inimeste seisukohalt on kõige tähtsam teada, millised meediakanalid ei ole idanaabri juures selle süsteemi osad – ja kas neil on veel mingit kaalu.

President Vladimir Putini Soome visiidi (27.07) põhjustatud Soomet puudutavate uudiste suur purse vaibus kiiresti. Kõige enam käsitlemist leidnud üksikteema oli, et teave president Putinit sõidutanud helikopteri liikumisteede kohta sattus eraisiku e-postkasti. Selle uudise avaldasid ja seda käsitlesid kõik tähtsamad meediakanalid. Venemaa meedia avaldas ka e-kirja saanud Oulus elava naise nime, ehkki kindlasti polnud Venemaal selle nime avaldamiseks mingit kaalukat ühiskondlikku tarvidust.

Enim käsitletud uudislugude edetabelis oli teisel kohal Pavel Kuznetsovi nimetamine Venemaa suursaadikuks Soomes.

Kombed, kuidas Venemaa meedias käsitletakse Läänemere kohal lendavate sõjalennukite tihenenud tegevust, on naasnud vanasse jõesängi. Võrguleht Vzgljad.ru kirjutas 7. augustil, et Leedus ja Eestis patrullivad NATO lennukid olid eelneval nädalal teinud kaheksa tuvastuslendu ja jälginud nende käigus kokku 18 Läänemere kohal lennanud Venemaa sõjalennukit. Ka põhjus tunnistati üles. Vene õhusõidukid lendasid rahvusvahelises õhuruumis pimedalt ehk ilma sisse lülitatud transpondriteta.

Soome esineb Venemaa meedias mitmes rollis. Üks neist on «Soome – imeliste leiutiste maa». Seda vagu kündis nüüd tulemuslikult Komsomolskaja Pravda, jutustades 14. augustil, kuidas Soome teadlased on välja arendanud mooduse elektrist toidu tegemiseks.

Kõne all oli neli aastat kestnud projekt, mille tulemusena said teadlased nüüd esimese «stepsli-saagi». Välimuselt meenutas see toidusegu kuivpärmi ja oli Lappeenranta tehnikaülikooli vanemteaduri Juha-Pekka Pitkäneni kinnituste järgi söömiseks täiesti kõlblik. Kohvikannu-suurune masin oli seda kahe nädalaga tootnud ühe grammi.

Artikkel ilmus esmaspäeval, 21.08 ajalehes Helsingin Sanomat. Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal. Jarmo Mäkelä on pensionil olev ajakirjanik, kes on töötanud korrespondendina Moskvas, Washingtonis ja Brüsselis.

Tagasi üles