/nginx/o/2017/08/15/6993621t1h5e41.jpg)
On oluline, et uued töövormid võimaldaksid liitumist sotsiaalkaitseskeemidega ehk sotsiaalmaksu maksmist, mille alusel saadakse hüvesid kas kohe, näiteks ravikindlustusena, või hiljem, näiteks pensionina, kirjutavad sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall ja sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Natalja Omeltšenko.
Töötamine on muutumas ja pole mõtet hinnata, on see hea või halb. Töötaja ei tööta enam ammu terve elu ühe tööandja juures ühe pika töölepinguga ega lähe sealt pensionile. Töökoht ei ole enam konkreetne asukoht, kus inimene viibib kella üheksast viieni ja sageli ei hõlma töötamine ühte ainsat tööandjat. Muudatused töötegemises toovad omakorda kaasa olulisi muutusi töötamisega tihedalt seotud valdkondades, sealhulgas sotsiaalkindlustuses.
Eestis on päris tavapärane, et lisaks tavalisele palgatööle tegelevad inimesed ettevõtlusega. Ettevõtlusega tegeletakse kas FIEna või OÜna või tehakse lisatööd mõne lepingu alusel. Järjest rohkem on inimesed iseendale tööandjad, müües oma oskusi mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas, kus parajasti sobib. Uudseid töövorme kutsutakse nende järjest laiema kasutuselevõtu tõttu tulevikutööks.
Uutest töövormidest on Eestis kanda kinnitanud näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinev mobiilne töö ehk määramata asukohaga töö, mida tehakse arvuti või muude sidevahendite kaudu, samuti töö nõudmisel mobiilirakenduse või interneti kaudu, näiteks Wolti toidukuller ja Uberi autojuht, ning lühiajaline töö. Üsna ootuspäraselt on uutest töövormidest Eestis enim levinud digitaalseid oskusi ja kiiret mobiilse interneti ühendust eeldavad tööd.
Huvi uute töövormide kasutamise vastu on nii tööd andvatel isikutel kui ka töötegijatel, ehkki tegelik kasutajate osakaal on veel väike. Juba praegu on näha, et uued töövormid aitavad tööturule tuua inimesi, kellele ei sobi tähtajatu töölepinguga töösuhe ning kes eelistavad suuremat aja- ja kohapaindlikkust või väiksemat töökoormust.
Lisaks paindlikkusele, innovaatilisusele ja võimalusele olla rohkem iseenda peremees pakub tulevikutöö ka väljakutseid. Uute töövormide puhul on nendeks töötaja sotsiaalse kaitse ja tööturul püsimise tagamine.
Traditsiooniliselt tagab sotsiaalne kaitse inimesele sissetuleku elus ettetulevate heade või halbade olukordade ehk sotsiaalsete riskide vastu, olgu selleks töö kaotus, haigestumine, tööõnnetus või töövõime kaotus, lapse sünd ja lõpuks ka vanadus. Kõik need olukorrad võivad põhjustada ajutise või püsiva töötamise katkestuse, aga tänu sotsiaalkaitsele saab inimene nendes olukordades töötasu asendava hüvitise või toetuse kulude katmiseks.
Eestis põhineb sotsiaalne kaitse suures osas tööjõumaksetel, peamiselt sotsiaalmaksul. Tavapärane lepinguline töövorm ja ka iseendale tööandmine eeldavad tööjõumaksete tasumist, mis annab töötajale ja mõnel juhul ka tema pereliikmetele sotsiaalsed tagatised.
Tööandja tasub sotsiaalkindlustusmaksed töötaja eest, FIE või äriühingu liige maksavad sotsiaalmaksu ise oma töiselt tulult. Pensioniõiguse, ravikindlustuse või vanemahüvitise saamiseks liidetakse kokku kõik sotsiaalmaksud, mis on laekunud isiku niinimetatud sotsiaalmaksukontole.
FIEna registreerimine või oma OÜ asutamine on kaks alternatiivi, mis mõeldud neile, kes tegelevad oma oskuste müümise ja teenuste osutamisega, et püsivalt tulu saada. FIEna registreeritud ettevõtja tasub teenitud kasumilt sotsiaalmaksu ning seeläbi tekib tal kindlustuskaitse. OÜ vormis ettevõtlusega tegelemisel peab isik kindlustuskaitse saamiseks maksma endale töötasu ja sellega seonduvaid makse. Kui OÜ omanik maksab endale maksukoormuse optimeerimiseks madalat töötasu ja võtab tulu välja dividendidena, ei taga ta tulevikus endale (piisavat) pensioni.
Uute töövormide puhul võib sotsiaalkaitse olla ka hoopis olemata. Inimesed, kes osutavad üksteisele teenuseid, näiteks Uberi taksojuhid, koduteenuste pakkujad jne, jäävad sotsiaalkaitseskeemist välja, kuna juhusliku tuluga sotsiaalmaksukohustust ei kaasne. Sotsiaalmaksu maksmata jätmise korral ei ole aga tagatud ravikindlustus, vanaduspension ega haigushüvitised.
Mõni uus töövorm võib paraku võrduda lühiajaliste tööepisoodidega või väikese töökoormusega. Kui see muutub massiliseks, tekib küsimus sissemaksetel põhineva sotsiaalkaitse jätkusuutlikkuse kohta, sest kaasnähtusteks on ebapiisavad sissemaksed sotsiaalkindlustusskeemidesse.
Kui üha enam inimesi deklareerib aktiivse sissetuleku ehk töötasu asemel passiivse sissetuleku ehk dividendid, tuleb otsustada, kas ei tuleks sotsiaalkindlustus tervikuna muuta universaalseks. See tähendab, et äärmuslikul juhul oleks sotsiaalkindlustushüvitise suurus kõigi jaoks sama, sõltumata tasutud sotsiaalmaksust, kusjuures hüvitiste tase ei saa olla eriti kõrge.
Eestis saab praegu vanaduspensioni 99,4 protsenti vanaduspensioniealisest elanikkonnast. Tulevikus on näha, et 19 protsenti tööealistest inimestest ei pruugi täis teenida pensioniõiguse tekkimiseks vajalikku 15-aastast tööstaaži. Ravikindlustusega hõlmatus on praegu ligikaudu 94 protsenti ja see tähendab umbes 80 000 ravikindlustamata inimest. Seepärast on oluline, et uued töövormid võimaldaksid liitumist sotsiaalkaitseskeemidega ehk sotsiaalmaksu maksmist, mille alusel saadakse hüvesid kas kohe, näiteks ravikindlustusena või hiljem, näiteks pensionina.
Uute töövormide levimisel mõtlevad riigid milliseid reforme on vaja, et hõlmata tulevikutöötajad sotsiaalse kaitsega. Eestis tehakse seda lihtsustatud maksustamise seaduse ehk niinimetatud ettevõtluskonto eelnõu väljatöötamise raames.
Ettevõtluskonto on konto, kuhu isik võib kanda oma ettevõtlustulu ning otse kontol maksustatakse see 20-protsendilise maksumääraga. Samas tekib isiku sotsiaalsetes tagatistes arvestatav erinevus võrreldes sellega, kui makstakse ainult tulumaksu, millel on sarnane maksemäär. Ettevõtlustulult makstav osa jagatakse sotsiaalmaksuks, sealhulgas ravikindlustuse ja pensioni esimese samba osa, pensionikindlustuse teise samba makseks ja tulumaksuks. Seeläbi tekivad või suurenevad isiku sotsiaalsed tagatised.
Ettevõtluskonto kasutamine on inimesele antav võimalus, mitte kohustus, mis paneb vastutuse sotsiaalsete tagatiste eest tulevikutöö tegija enda õlgadele.
Tulevikutöö loob seega uusi võimalusi, kuid toob kaasa ka vajaduse kaasajastada sotsiaalkindlustussüsteeme. Tulevikutööteemalise arutelu jätkamiseks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal korraldab sotsiaalministeerium Eestis rahvusvahelise kõrgetasemelise konverentsi «Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused», mis toimub Tallinnas 13.–14. septembril. Konverentsi peaeesmärk on tutvustada praktilisi lahendusi, mis teevad tulevikutööga kohanemise oluliselt lihtsamaks. Konverentsi käigus saabub Tallinna 400 osalejat ning üle 30 esineja üle maailma.