Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Evelyn Kaldoja: NATO brändrahn

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Evelyn Kaldoja. | FOTO: Postimees

Ehk olen kalestunud, aga see, et Eesti korraldab teatud aja tagant brändikampaania, mille tulemuseks on mingi lätakas ja hulk juttu, kuidas iga sellele imele kulunud sent on väärt mitu kilo kulda, tundub sama paratamatu kui november.

Endalegi arusaamatuil põhjustel häirib mind märksa enam mais Brüsselis käiku lastud NATO brändikampaania #WeAreNATO (eesti keeles #MeOlemeNATO). Iga järgmine sellest turundustinistajate «tööriistakastist» ilmuv vaimuvälgatus tundub lihtsalt ajuvabam kui eelmine.

Avalöök anti üsna süütute veidrustega. Donald Trumpi Brüsselisse toonud kohtumise ajal ilutses pressitelgis plakat Läti sõduritega, kes olid kaaslasele müüri ületamiseks iseendist silla moodustanud nii, et jäi mulje, nagu seisaksid nad peadpidi üksteise tagumikes. Ja samal ajal, kui kinniste uste taga tehti Türgile selgeks, et nende poliitilised arengud pole piisavalt salongikõlblikud võõrustamaks järgmist tippkohtumist, jooksis reklaamvideo, kus teatati: «Meie oleme NATO. Samasuguse mõtteviisiga riikide liit.» Need on siis vist kogu kampaania tunnuspilt ja -video.

Jätkuks hakkas sotsiaalmeediasse tilkuma surmigavaid minutilisi klippe, mille sisu järgis skeemi «kodanik teeb NATOga seotud tööd, lisaks on inimene». Islandi lennujuht, kes on ka giid. Saksa fregati pagar, kes teab, kui tähtis on laevaperele söödava lobi pakkumine. Kanada fregati sonarimees, kes teeb bändi. Rumeenia õhuväe ohvitser, kes kougib lennukimootorist paljakäsi linnutükke ning on abielus ja isa.

Kirsiks koogil pakuvad brändimeistrid võimalust panna Facebooki profiilipildile kiri «Mina olen NATO». See lausa kisab võimaluse järele, et saaks teistel päevadel samas kohas teatada, et olen EL, OSCE, WTO, Läänemeremaade Nõukogu, Rahvusvaheline Energiaagentuur või mõni muu suurepärane organisatsioon, kuhu kodumaa kuulub.

Kogu selle jama juures ei saa ma aru, miks üldse peaks NATOt turundama kui midagi armast ja inimlikku. Tegu on sõjalise liiduga. Ega me politseid ju ka selleks ei pea, et lapsi Lõvi Leoga rõõmustada. Ikka selleks, et taltsutada neid, kes ei suuda oma kriminaalseid tunge vaos hoida.

Patsifistid – ei siirad lillelapsed ega ühest rahvusvahelise kohtumise linnast teise laamendamas käivad kanepipead – ei hakka iial NATOt armastama. Ükskõik kui palju klipikesi vulkaanigiididest ja sõduribändidest neile pakkuda.

Vaenulike riikide asjus tasuks ehk aga kuulata liitlase mõttepärandisse kuuluvat Niccolò Machiavellit. Valikust, kas olla armastatud või kardetud, on kindlam viimane. RT arhiivis on juba paar aastat igasuguste turundusskeemideta sündinud klipp sarjast «teevad NATOga seotud tööd, aga on ikkagi inimesed». Sellel jauravad arvatavasti alliansi purjus välisministrid Antalyas näljahädakontsertide hümni «We are the World». Sinna juurde on vaja ainult teadmist, et NATO-l on ka rauda, sõdureid ja väga kiiresti tekkiv konsensus sigatsejale koht kätte näidata.

Tagasi üles