Juhtkiri: reporter, kes tahtis väga näha lapssõdureid (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodutütred relvi ei kanna.
Kodutütred relvi ei kanna. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kuigi meil on levinud komme hädaldada oma rahvuskaaslaste võõrapelguse ja suletuse üle, oskab iga väikesegi rahvusvahelise kogemusega ajakirjanik võrrelda, kui lihtne on saada jutule Eestis võrreldes teiste riikidega. Paraku toob vahel avatus ka tõsiseid pettumusi ja neist tasub õppida.

Paljudel Eesti ajakirjanikel on häid kogemusi oma välismaiste kolleegide abistamisega ja samasuguse kollegiaalse abi saamisega teistes riikides. Eestis tehakse seda enamasti huvist ja heast tahtest, ent põhimõtteliselt võib välismaalt tulnud reporterite abistamine olla ka äriline tegevus.

Kahjuks on Itaalia fotoajakirjaniku Tomaso Clavarino ja ta Hollandi veebiportaalis De Corrspondent avaldatud loo juhtum üks sellistest, millega kõik teda abistanud on alt läinud. Hollandi portaal on loo avaldamise järel teinud sellesse juba vähemalt viis parandust, ent need sõnastuse muutmised ei muuda küsimusi loo algse tooni ja eesmärkide kohta.

Me kõik oleme ajakirjanduse vahendusel tuttavad Aafrika lapssõdurite temaatikaga ja  sellega seotud koledustega. Püüdu pookida lapssõdurite kasutamist külge kolmele Euroopa riigile – Leedule, Lätile ja Eestile – on võimatu mõista teisiti kui tahtmist luua emotsionaalne seos kaugete maade koleduste ja siin toimuva vahel.

Postimehele on mitu allikat väitnud, et kohtumiste ajal oli ta nimelt soovinud näha relvi laste käes ja teha vastavaid fotosid. Ta ise eitab seda. Pressifotograafia elementaarne eetikareegel on, et fotograaf ei tohi teadlikult sündmuste käigule kaasa aidata, vaid peab jäädvustama ja esitama sündmusi nii, nagu need tegelikkuses toimuvad (erandiks moefoto ja teised sellised mõistetavalt lavastuslikud žanrid). Seda raudreeglit teades võite ka mõista, miks käib tuline vaidlus selle üle, kas fotograaf õhutas väikestele tüdrukutele relvi kätte andma või mitte – kui jah, oleks kõigile arusaadav, et ta on hakkama saanud karjääri hävitava patuga. Üheselt on aga selge, et juba ühes esimestes kontaktivõttudes annab Clavarino vahendaja teada, et Itaalia fotograafi meelest oleks tore rääkida ka lastega.

Postimees küsis Clavarinolt, kas tasu, mida talle maksis hollandlaste veebiportaal, kattis kõik ta mitmenädalase reisi kulud või sai ta rahastust ka mujalt. Clavarino nimetas seda küsimust pööraseks ja teatas, et ta ei pea kellelegi mingeid selgitusi andma. Ajakirjanduses kehtib siiski hea komme, et oma rahastamisallikad tehakse lugejatele/vaatajatele avalikuks. Mitmenädalane reis (ja abistajate kasutamine) on kulukas ning raha allikate kohta küsimine on igati õigustatud mõistmaks, kas tegu on siira ajakirjandusega või on varjatud põhjusi, miks fotograaf tahab külvata Balti riikide suhtes usaldamatust näiteks Hollandis, mis on praegu üks panustajatest NATO pataljoni Leedus.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles