Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: üllatavad rohelised

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2017 | FOTO: Johan Laiv

Sellel poliitika-aastal loetakse tibusid päris kindlasti sügisel ehk pärast oktoobri keskel toimuvaid omavalitsuste valimisi. Ometi annab mõtlemisainet ka sellekuine erakondade toetuse jaotus.

Toetus populaarsusküsitluste esiduole – Reformierakond ja Keskerakond – liigub neis piirides, mis on meile küsitlustest juba aastaid tuttavad. Keskerakonna populaarsus on küsitluse järgi küll langenud, ent midagi dramaatilist see nende jaoks vähemalt esialgu ei näita. Ilmselt sõltubki Keskerakonna käekäik praegu rohkem erakonnasiseste jõujoonte kujunemisest.

Huvitavamaid tähelepanekuid võib teha roheliste leeri (kellel nüüd toetust napilt üle viie protsendi) ja ka EKRE kohta. Aastaid justkui varjusurmas olnud rohelised on saanud hulgaliselt tähelepanu loodusesse kalgilt suhtuvate ametnike vihale ajava tegevuse tõttu. Teistpidi seepärast, et nende uuest juhist Züleyxa Izmailovast on kiiresti saanud omamoodi meediatäht. Radikaalne väljenduslaad ja programmilised seisukohad muudavadki rohelise erakonna hoopis sarnasemaks nende praeguste põhjamaiste ja lääneeuroopalike aatekaaslastega, kui seda olid tõsimeelsed kampsunitega loodusteadlased ja looduskaitsjad. Kuni 35-aastaste seas oli toetus rohelistele sel kuul lausa üle kümne protsendi, 35–50-aastaste hulgas viis protsenti. Seega tuleb teistel erakondadel üle hulga aastate võtta rohelise kaubamärgi all valimistele minejaid kui konkurente, kellega oma kalkulatsioonides mingil määral arvestama peab.

Toetus EKRE-le on mõõdukalt tõusukursil ja nad hoiavad teist kuud järjest populaarsustabelis kolmandat kohta sotsiaaldemokraatide ees. Mingit ühest-kahest tegevusest või uudisest sõltuvat seletust sellele praegu anda ei saa. Pigem võime öelda, et EKRE on jõudnud populaarsuse tasemele, mida kõigest kaks aastat tagasi hoidis IRL. Tõeline proovikivi seisab aga mõlema jaoks ees sügisestel valimistel, kui vähem loeb üldine populaarsusnivoo ja rohkem see, kui palju tugevaid kandidaate on suudetud oma paati meelitada.

Sotsiaaldemokraatide seis võib paista vaatamata väikesele langusjõnksule küllalt stabiilne – kui peame silmas viimast kahte aastat. Siinkohal tasub aga meenutada, et eelmise riigikogu koosseisu ajal (2011–2015) oli ka sotside populaarsus märkimisväärselt suurem, ületades mitmel kuul nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna populaarsust. Nüüdne radikaalsem toon vast polegi toonud säärast kasu, kui erakonna esimees paista laseb?

Vabaerakonnale ei ole juhivahetus vähemalt esialgu mingit erilist õnne õuele toonud, pigem vastupidi. Erakond on sihiteadlikult loobunud kohalikel valimistel kandideerimisest, esindades seisukohta, et omavalitsusi ei peaks suunama üleriigiline parteipoliitika, vaid kohalikud valimisliidud. Kui õilis see mõte ka poleks, ei näita praegune küsitlus seda, et erakonnal oleks õnnestunud sellega ka endale populaarsust võita.

Tagasi üles