Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: üks ajastu on lõppemas ja järgmine algamas

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uued autod | FOTO: Scanpix

Esimesed elektriautod tulid kasutusele 1980. aastatel, kuid suuremat populaarsust on need hakanud koguma alles viimasel kümnendil. Ehkki näiteks möödunud aastal moodustasid elektriautod umbes ühe protsendi kõigist Euroopas müüdud autodest, on sisepõlemismootorite keelustamist arutatud samuti juba kümmekond aastat. Sel kuul teatas esmalt Prantsusmaa ja nüüd ka Suurbritannia, et keelavad alates 2040. aastast bensiini- ja diiselmootoriga autod. Norra plaanib sama teha 2025. aastaks ning seesuguseid meetmeid kaalub ka rida teisi Euroopa riike.

Nagu igal asjal, on ka sisepõlemismootorist loobumisel omad tulised kriitikud ja poolehoidjad. Vaieldamatult aitab see majanduslikus mõttes vähendada kulutusi nafta sisseostule ja sõltuvust sellest kui imporditavast ressursist, samuti oleks see hea keskkonnale, kuna väheneks atmosfääri paisatavate heitgaaside hulk ja müratase.

Kriitikud seevastu leiavad, et sisepõlemismootorist loobumise idee on perspektiivitu ja majanduslikult kahjulik, kuna elektriautode kasutamine läheb tunduvalt kallimaks, nende aku maht on bensiinipaagi mahust väiksem ning pealegi ei kulu energiat ju vaid mootori ringiajamiseks, vaid ka näiteks kojameeste, konditsioneeri, autoraadio jms tööks. Norras on sisepõlemismootorist loobumine kaasa toonud laialdase poliitilise diskussiooni, kus paremerakonnad on apelleerinud eelkõige majanduslikule kahjule, mida bensiinist loobumine naftariigile tähendaks.

Tulevikuprognooside tegemiseks on kolm võimalust: prohvetlik ettekuulutus, ennustus, mis põhineb kohvipaksul, taevatähtedel, seapõrnal või muul sellisel, ning analoogia. Tänapäeva Eestis on muidugi ülipopulaarsed kaks esimest, kuid saamaks teada, mis ootab meid tulevikus, oleks targem pilk pöörata minevikku.

Inimkond on ajaloo vältel erinevaid energiaajastuid läbi teinud. Kunagi oli põhiline energiakandja puu, siis kivisüsi, seejärel nafta. Nüüd seisamegi ühe ajastu lõpus ja teise ajastu alguses ehk naftaajastu loojangul, et siseneda taastuvenergia ajastusse.

Kahtlemata on elektrimootoriga autol praegu väiksem käiguressurss ja muidki puudusi. Kuid hoogne teaduse ja tehnika areng, millele oleme viimastel kümnenditel tunnistajaks olnud, on teinud reaalsuseks ka hulga teisi ideid, mis veel mõni aeg tagasi kuulusid ulme valda. Selle kallal töötavad praegu peaaegu kõik suuremad autotootjad ning akutehnoloogia kiire areng ja uue tehnika kasutuselevõtt suurendavad juba lähiaastatel oluliselt elektriautode sõiduulatust. Tundub, et ka selles mõttes seisame seda küll veel teadvustamata juba ühe ajastu lõpu lähedal ja järgmise ajastu lävel.

Tagasi üles