Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti-Soome sõprussild

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Soome suuruselt teise päevalehe Aamulehti esiküljel ilmus 1989. aasta 29. juulil reportaaž pealkirjaga «Heinatööl Soomes, põhukoristusel Eestis».

Selles oli juttu Tabasalu keskkooli ning Soome Pirkanmaa maakonna kooliõpilaste vahel arenevast koostööst. Juulis viibis Tampere lähedal Kuru vallas vahetusgrupina kümme Tabasalu keskkooli õpilast. Neid saatsid emakeele õpetaja Katrin Tamm, tööõpetuse õpetaja Raivo Lung ja koostööprojekti Eesti-poolne juht, kooli direktor Ott Kasuri.

Kontaktide loomisest hõimukaaslastega olid tollal Soomes huvitatud paljud maakonnad ja vallad. 3000 elanikuga Kuru vallal oli üsna lootusetu ametlikke kanaleid pidi sõprussidemeid luua. Kõige jõukohasemaks peeti noori vastu võtta peremajutust kasutades ja valuutavaba vahetuse korras. Soome-poolse korraldaja, Tampere Ülikooli inglise keele õppejõu Tony Telfordi sõnul oli tegemist uue koostöövormiga, mis hõlmas ka ühist töötegemist.

Projekt võimaldas nädala jooksul saada põhjalikumaid teadmisi ja kogemusi naabrite elust ning teha midagi konkreetset rahu heaks. Oli palju eelarvamusi, ent neid sai ületada isikliku kogemuse abil. Eelkõige laste kaudu kontaktide arendamine aitas kujundada tõesemat maailmapilti ja väärtustada haridust.

Ott Kasuri sõnul oli see noorte esimene välisreis. Helsingi ja Tamperega tutvumise järel elati maakodudes ja tehti ühiselt heina, rohiti aiamaal või hoolitseti koduloomade eest ning leiti aega ka sportida ja lõkke ääres istuda.

9.–15. augustini oligi Eestis vastukülaskäigul vahetusgrupp Kuru valla vanemate klasside õpilastega. Kümmekond koolilast elas samuti peredes. Neid võõrustasid eelkõige need pered, kelle lapsed Soomes käisid. Soome gruppi juhtis Tampere Ülikooli õppejõud Tony Telford. Tema arvamust mööda oli tegevuskava läbimõeldud ja paindlik. Kohtuti Ranna sovhoosi töötajatega ja koristati ühiselt sovhoosi põldudel põhku. Kohtumisel Ranna sovhoosis tunti huvi ka selle vastu, miks meie tehnika põldudel vastu ei pea ning on nõnda aegunud. Huvituti Eesti majanduse homsest päevast ja koostöövõimalustest.

Oldi koos pereringis, lisaks jõuti tutvuda Tallinnaga ja osaleda isegi koos Tabasalu noortega EÕMi vabariiklikul kokkutulekul Karujärvel Saaremaal. Tony Telford, kellel oli Eestist varem Viru hotellis elamisega kujunenud postkaardilik pilt, sai realistlikuma kogemuse.

Talle jäid meelde eestlaste suur koduarmastus ja mure looduse pärast. Nii tugevat ühtsustunnet eestlaste seas polnud ta kunagi varem märganud. Töö ühendas kõiki, ka soomlasi omavahel. Kui tookord küsisin, mis edasi saab, vastas Telford: «Need vähesed, kes alustasid, on kogunud enda ümber üha enam inimesi, kellele on kallis üksteisemõistmine ja konkreetsed ettevõtmised rahu heaks.» Sõprussild oli loodud ja edasiseks plaaniti koostööle laiemat haaret.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles