Sattusin esimest korda oma elus avatud talude päevale ja olen sellest nii vaimustatud, et tulevikus ei jäta kindlasti ühtegi neist enam vahele, niipalju kui mulle, 88-aastasele vanamehele, on selleks veel aega ja võimalusi jäetud.
Lugeja kiri: vaimustav ettevõtmine, aga petukaart (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid tunnen sageli, et see vana veneaegne mõtlemine vahel segab mind, ja mitte ainult mind, vaid nagu näha, ka talupäevade lugupeetud organiseerijaid.
Et rahval mugavam oleks, oli trükitud maakondade kaupa sel päeval huvilistele avatud talude nimed, igal juures erinevate värvidega näidatud tegevusalad: värvilised lehmad-lambad-kitsed-õunad-hobused, isegi moosipurgid...
Tõesti ilusti-armsasti ja armastusega tehtud ning suureks abiks talupäevade külastajatele. Tuju teeb kohe heaks, juba enne sõidu algust. Neid sai Rimi poest (mõnest) ja bensiinijaamast (Alexelast).
Kuna mina pole Tallinnas õiget piima saanud või pole osanud osta – ta raibe läheb ikka enne mädanema (roiskub), kui hapuks läheb –, siis otsustasin sõita otse maale lehmalauta!
Valisin Pärnu maantee, arvasin, et seal on vähem liiklust, kui uurisin bensiinijaamast saadud ülalnimetatud talude nimekirja teist külge, kus oli armsa Eestimaa kaart. Väärt asja mõtlesid välja need avatud talude päeva organiseerijad!
Valisin Raplamaal, Märjamaa juures oleva lauda, mille nimi on OÜ Orgita Põld. See Tallinnast parajalt kaugel ja tee peal pühapäeva hommikul sõitjaid ka vähem. Natukene tundus küll see asi kahtlasevõitu, sest saadud kaardi peal läks maantee Raplast otse nagu püssikuul risti üle Pärnu maantee, arvestamata veerandkilomeetrist jõnksu bensiinijaama juures, kust tegelikult läheb tee Märjamaale.
Kohalikus bensiinijaamas alul soovitati mulle Orgitat otsida Pärnu maanteest lääne pool ja enne Märjamaad. Aga kui näitasin oma kaarti, siis kohalikud ütlesid, et see on vist Haimre laut, mida otsin, ja soovitasid mitte Rapla teed, vaid hoopis järgmist teed ja vasakule, seal on üks hästi suur ja moodne kohalik laut.
Oligi! Ja piim oli imemaitsev. Ja piima müüjad neiukesed olid kenad.
Ja see neiu, kes jälgis, kui lehm ise läks lüpsiplatsile, iseteenindamise korras udara puhtaks pesi ja lüpsma asus, oli ka kenakene. Vaata kordamööda neiut ja iselüpsvat lehma... lausa ime...
Kõik oli kena, kahju, et selle avatud talude päeva reklaami-Eesti-kaardi joonistaja kohta mitte kui midagi head ütelda ei saa. Kohe mitte ei saa.
Olev Kitsas, Tallinn