/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
Hübriidohud on rahvusvaheline probleem ja ka vastusammud peaksid olema rahvusvahelise mõõtmega, kirjutavad Briti ajakirjanik Edward Lucas ja Aalto ülikooli küberjulgeoleku professor Jarno Limnélli uudisteagentuuri BNS vahendatud ühisartiklis.
Edward Lucas ja Jarno Limnéll: vajame kõikehõlmavat vastust hübriidohtudele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistame ohte, aga nende defineerimine on sellegi poolest keeruline. Hübriidsõda – segu propagandast, õõnestustegevusest, sõjalise muskli näitamisest, majanduslikust survest ning teistest sekkumise ja pahategude vormidest – on muutunud Euroopa julgeolekus üheks kuumemaks teemaks.
See on prioriteet nii riikide valitsuste kui ka Euroopa Liidu ja NATO jaoks, kes teevad selle ohu vastu seninägematut koostööd. 2016. aasta juulist pärinevas NATO-ELi ühisdeklaratsioonis seatakse prioriteediks ehitada üles liikmesriikide vastupanuvõime ja võime tõrjuda hübriidohte. Mullune rünnak USA poliitilisele süsteemile näitab, et nende võimete arendamine on ka transatlantiline prioriteet.
Samas takistab vähearenenud ühine arusaam hübriidohtudest endiselt meie võimet neid leevendada ja neile vastu seista. Meie vastased arenevad ja meie oleme pidevalt neist sammu võrra maas.
Meie uurimistöös ja analüüsides napib eelkõige kaht asja.
Üks neist on kõikehõlmav vastus. Meie vastased ründavad meie ühiskonna kõiki osi, kasutades vastavalt vajadusele sujuvalt ja paindlikult erinevaid taktikaid ja tehnikaid. Meil puudub harjumuste, reeglite ja teiste takistuste tõttu sageli selle ohule koondvastus.
Teine probleem seisneb selles, et hübriidohud ei võta arvesse riigipiire, aga meie vastused jäävad praegu pigem riikide valitsuste tasandile. Me peame kiiresti suurendama ja tõhustama piiriülest koostööd.
Soome on hea koht vastuste otsimiseks
Uut hübriidohtudele spetsialiseeruvat kompetentsikeskust võõrustav Soome on hea koht vastuste otsimiseks ja nende väljatöötamiseks. Kasutame pragmaatilist kogu ühiskonda hõlmavat lähenemist, mis rajaneb ametkondadevahelisel koostööl ja tihedatel sidemetel valitsuse, äri ja kodanikuühiskonna vahel.
Seda tugevat ja vastupanuvõimelist julgeolekukultuuri on arendatud alates Teisest maailmasõjast ja viimistletud aastakümnete jooksul, kui Soome (mis ei kuulu NATOsse) asus Ida-Lääne veajoonel. Alates külma sõja lõpust on Soome otsustavalt reageerinud hübriidohtudele, eriti inforünnakutele, pahatahtlikule tegevusele küberruumis ja katsetele panna proovile meie ühiskonna nõrku kohti.
Rahvusvaheline vastastikuse mõistmise memorandum Hübriidohtude Kompetentsikeskuse (Hybrid COE) asutamiseks allkirjastati aprilli algul Helsingis. Meie ekspertiis aitab arendada analüütilist arusaamist hübriidohtudest ja meie ühiskondade valupunktidest ning aitab kaasa valmisoleku parendamisele ja tugevamate võimete väljaarendamisele.
NATO-l juba on olemas teistsugused kompetentsikeskused. Eesti algatus küberjulgeoleku alal on Balti piirkonnas juba saavutanud muljetavaldava maine. Selle sõsarasutus Läti pealinnas Riias, mis tegeleb strateegilise kommunikatsiooniga, on see asutus, mille poole pöörduda info hankimiseks Venemaalt ja mujalt lähtuvate propagandaohtude kohta. Soomes asuv kompetentsikeskus täidab hübriidohtude analüüsimise ja neile vastupanuvõime edendamisega tähtsa lünga. Ükski teine kompetentsikeskus seda rolli ei täida.
Helsingis asuv keskus, millel puuduvad ametlikud institutsionaalsed sidemed NATO ja ELiga, aga millel on kahe organisatsiooniga lähedased isiklikud ja muud sidemed, kujutab endast tähtsat neutraalset ja sõltumatut platvormi, mis saab hoogustada koostööd lääne kahe kõigeolulisema rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
Hübriidohud on rahvusvaheline probleem ja ka vastusammud peaksid olema rahvusvahelise mõõtmega. Kõikehõlmav, mitmerahvuseline ja mitmedistsipliiniline lähenemine annab parema ja põhjalikuma arusaama hübriidohtudest, aitab arendada meie doktriine ja strateegilise tasandi dialoogi erinevate partneritega, kaasata valitsuse ja valitsusvälise sektori eksperte ning pakub raamistikku riikide võimete ning tsiviil- ja sõjalise sektori koostegutsemisvõime parandamisele suunatud koolitustele ja õppustele.
Venemaalt ja mujalt lähtuva hübriidohu jõulisus ja tõhusus on tabanud suurt osa läänest üllatusena. Nüüd on meie otsustajate silmad avatud: Helsingi hübriidohtude kompetentsikeskuse eesmärk on pakkuda akadeemilisi ja praktilisi tööriistu, mida nad vajavad.
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.