Urve Palo vastulause: maksupoliitikaga saavutatav avalik kasu ületab teatud huvigruppidele tekitatud kahju

Urve Palo. Foto: PP

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo vastulause Postimehe juhtkirjale «Kirvega maksusüsteemi kallal» (15.07).

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina ei saa ma nõustuda Postimehe juhtkirjas avaldatud seisukohtadega.

Esiteks, tuginedes juhtkirja loogikale, mis põhines Vaclav Haveli tsitaadil, ei saa valitsuskoalitsiooni maksupoliitikat kuidagi vaadelda kui kergemat vastupanuteed minemist ja elektoraadile meeldimist, et «jääda iga hinna eest elu lõpuni kõrgetele toolidele istuma».

Me räägime hoopis väljumisest maksupoliitilisest mugavustsoonist, mis on ajanud ühiskondlikud ja majanduslikud arengud kreeni. Tänasel päeval evitatav maksupoliitika ongi suunatud aastatega juurdunud ühiskondlike probleemide lahendamisele ja millega võtame vastutuse pikaajaliste arengute eest riigis, andes endale samas aru, et tegemist ei ole kõige populaarsemate otsustega.

Rääkides konkreetsemalt, on tarbimismaksude eesmärk mõjutada tarbimis- ja ostueeliseid hinnapoliitika kaudu, mis annaks selge signaali ühiskonna seisukohalt negatiivse mõjuga tegevustest (nt liigne suhkru ja alkoholi tarbimine).

Võetud suund liigutada maksukoormus tööjõult tarbimisele parendab aga madalapalgaliste majanduslikku olukorda tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu, mis teenib sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise ja sisetarbimise turgutamise eesmärki.

Kahetsusväärselt kipuvad maksude kriitikutel ununema muudatused maksuerisustes, -soodustustes ja toetustes teatud tegevustele (nt sporditegevus, töötajate transport ja majutus; kaalumisel on tulevikus teadus- ja arendustegevus), mis on suuresti suunatud majanduses esinevate pudelikaelte kõrvaldamisele.

Kõik mainitud ja teisedki maksumuudatused on suunatud ühiskondlike eesmärkide saavutamisele – vähendada vaesust, parandada tervishoidu, muuta majandus teadmispõhisemaks ja kokkuvõttes luua parem tulevik kõigi jaoks. Valitsus ei korja makse selleks, et riigieelarve auke täita, vaid et olulisi kulutusi teha.

Eelarveliste vahendite suunamine õpetajate palkade tõstmiseks, investeeringud «nutikasse» taristusse ja elamufondi, ekspordi toetusmeetmed ja tootlikkuse tõstmisele suunatud instrumendid jms ei ole maha visatud raha, vaid investeeringud tulevikku.

Ma pean vajalikuks rõhutada, et riiklik sekkumine maksudega ei ole suunatud majanduse väljasuretamisele ja kohe kindlasti ei näe valitsus ühiskonda käsnana. Vastupidi – maksupaketi muudatuste puhul räägime riigi prioriteetidest ning ühiskonna ja majanduse kui terviku huvidest lähtuvast fiskaalpoliitika elluviimisest. Oluline on mõista maksupoliitikaga saavutatavat avalikku kasu, mis ületab teatud huvigruppidele tekitatud erakahju.