Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Peeter Langovitsi tagasivaade: tuumadesarmeerijad Tallinnas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tuumadesarmeerimiskonverents Tallinnas 1990. | FOTO: Peeter Langovits

Parvlaeva Georg Ots hommikune erireis tõi 5.juulil 1990 Helsingist Tallinna rahvusvahelise rahuliikumise END IX konverentsi delegaadid. Euroopa Tuumadesarmeerimise konverentsil (END Convention) 51 riigist 1200 osalejat olid kahel päeval koos Finlandia-talos ja jätkasid tööd Tallinnas Sakala kultuurikeskuses.

END-liikumine ühendas maailma eri rahvaid eesmärgiga kaitsta elu Maal ja muuta seda turvaliseks kõigi jaoks. Teemadering, mille üle igal aastal eri paikades koguneti konverentsidel mõtteid vahetama ja uusi kogemusi saama, oli äärmiselt lai – tervishoiu-, töötingimuste ja keskkonnaprobleemidest kuni relvastuse ja sõjaväega seotuni.

Kui varem olid END-konverentsid olnud eelkõige lääneriikidele mõeldud üritused, siis 1990. aastal kaasati esimest korda ka idabloki maid, sh Eesti. Aasta varem olid meie delegaadid osalenud konverentsil Hispaanias. Kui otsustati järgmine ülemaailmne kokkusaamine korraldada Helsingis, avanes võimalus seda osaliselt läbi viia ka Tallinnas. END-liikumisega olid Eestist seotud peale Rahukomitee ka Roheline Liikumine ja Rahvarinne.

Meie poolt olid eestvedajate seas Eesti esindaja Leedus Mart Tarmak ja Rahukomiteest Juta Renzer. Nii saabus aeg, mil maailma valupunktidest räägiti ka Tallinnas. Sai tutvustada Baltimaade probleeme ja arutleda ühiselt muutuva Euroopa tuleviku üle. Sama kirju, kui oli Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast siia saabunud seltskond, olid ka mulje nende tõekspidamistest ja arusaamadest maailmas toimuvast.

Just seetõttu oli kasulik selgitada, mis toimus siin maal Nõukogude okupatsiooni ajal, miks kerkisid päevakorda iseseisvuspüüdlused, ja juhtida tähelepanu väikerahvaste saatusele.

Plenaaristungi teema Tallinnas oli «Militarism meie ühiskondades», kus sõna said ka Marju Lauristin ja Klara Hallik. Istungil räägiti veel võimalikest probleemidest, mis võivad 1992. a ühinevas Euroopas esile kerkida, samuti Molotovi-Ribbentropi paktist, pagulastest ja väikerahvaste saatusest. Kiideti Gorbatšovi uutmispoliitikat, kuid hoiatati Baltimaid liigse kiirustamise ja võimaliku natsionalismi esiletõusu eest.

Järgnenud pressikonverentsil tuli Lauristinil ja Hallikul vastata arvukatele küsimustele, mis muu hulgas puudutasid olukorda Balti riikides ja iseseisvuspüüdlusi. Delegaatidele jäi aega ka linnaga tutvumiseks.

Eestile oli see erakordne võimalus, sest nii esinduslikku ja kirjut rahvusvahelist seltskonda polnud varem siia sattunud ja siin kogetu aitas ka meie püüdlustel jõuda laia maailma.

Tagasi üles