Sel laupäeval mälestatakse Türgis aasta möödumist 15. juuli verisest riigipöördekatsest, kui mõnus suveõhtu muutus ühtäkki tõeliseks õudusunenäoks ja ohuks meie riigi demokraatiale. Näeme endiselt vaeva, et sellest traumast üle saada, kirjutab Türgi Vabariigi suursaadik Eestis Hayriye Kumaşcıoğlu.
Aastapäevade mälestamine aitab meil meenutada juhtunut, avaldada austust hukkunuile ja õppida saadud kogemustest, et midagi sarnast ei korduks enam iial. Sellistel puhkudel meenutame ka sõpru, kes raskel hetkel meie kõrval seisid. Nagu ütleb Türgi vanasõna: tõeline sõber on see, kes jääb sinu kõrvale ka halbadel aegadel. Eesti – olles üks neist, kes riigipöördekatse varajastel tundidel avaldas selget toetust Türgi demokraatiale – on ilmselgelt Türgi tõeline sõber.
Möödunud aasta 15. juuli öösel tulistasid riigipöörajad meie endi silme all omaenda rahvast, ründasid parlamendihoonet, presidendi kantseleid ja Türgi julgeolekuagentuuri peakorterit. Enam kui 2000 inimest sai haavata ning 250 hukkus snaiprite laskudest, tankide roomikute all, helikopterite tule alla jäädes või kaaperdatud lennukist visatud pommiplahvatustes. Sel ööl näitasid Türgi inimesed – olenemata oma päritolust või poliitilistest veendumustest – üles ajaloolist solidaarsust riigi demokraatia kaitsmisel. Riigipöördekatse nurjus ja Türgi demokraatlik riigikord päästeti tänu rahva kindlameelsusele.
Nüüd, pärast aasta kestnud haldusalast, kriminaal- ja kohtulikku uurimist mõistame paremini, mis oli 15. juulil ja kes oli selle taga. Prokuröride kogutud ümberlükkamatud tõendid osutavad selgelt Fetullah Güleni terroristlikule organisatsioonile (FETÖ) – ohtlik ebaseaduslik rühmitus, mida juhib end «universumi imaamiks» kutsuv mees nimega Fetullah Gülen. Riigipöördekatse paljastas FETÖ tõelise palge: see on uue põlvkonna terroristlik organisatsioon, mida iseloomustab silmakirjalikkus, varjamine ja salatsemine.
Kui Türgi rahvas mälestab 15. juuli 2016 ohvreid ja tunneb üheskoos saavutatu üle uhkust, nõuavad inimesed ka õigust ja kindlust selle osas, et ei pea enam kunagi midagi sarnast üle elama.
Euroopa Nõukogu asutajaliikme ning ühinemisläbirääkimisi pidava Euroopa Liidu kandidaatriigina on Türgil õnneks olemas kõik vajalikud vahendid ja küpsus selliste traagiliste katsumustega toimetulekuks. Samas ei ole säärase ebaseadusliku ja pahaendelise struktuuriga toimetulek lihtne ülesanne.
Türgi valitsus on võtnud kasutusele vajalikud ja proportsionaalsed meetmed meie riiki ähvardava otsese ohu vastu võitlemisel. Kohe pärast riigipöördekatset (täielikult kooskõlas siseriiklike ja rahvusvaheliste kohustustega) välja kuulutatud ja kuni tänavu juuli keskpaigani pikendatud erakorraline seisukord oli vajalik, et tagada riigiasutuste kiire ja tulemuslik töö.
Erakorraliste meetmete suhtes on mõistagi tagatud üksikisiku õigus halduslikele ja õiguskaitsevahenditele. Nii näiteks on praeguseks taasavatud 300 asutust, mis esialgse uurimise käigus suleti. Enam kui 30 000 avalikku teenistujat on haldusnõukogude kaudu tööle ennistatud ning vastavalt Euroopa Nõukogu soovitusele on loodud uurimiskomisjon erakorraliste määruste suhtes esitatud avalduste läbivaatamiseks.
15. juuli öösel tõestas Türgi demokraatia oma tugevust ja vastupidavust. Türgi rahvas asus ühiselt demokraatia kaitsele. Nüüd on meie peamine ülesanne tagada õige tasakaal vabaduste ja julgeolekuvajaduste vahel. Oleme ühtviisi pühendunud demokraatia tugevdamisele ja terroristlike organisatsioonide, sealhulgas Daeshi vastu võitlemisele. Olen kindel, et koos sõprade toega elame rasked ajad üle ja väljume sellest veelgi tugevamana.