Täna lõpetavad meie kõrgkoolid sisseastumisavalduste vastuvõtu. Selles suures sissesoovimissaginas küsitlesime üliõpilaskandidaate.
Edasi 1989. aastal: laupäevaküsimus: kuidas on sisse astuda?
PRIIT JAGOMÄGI: Igavesti mõnus on. Et kuhu või? Geograafiasse. Mõtlesin küll alguses EPA metsandust ka, aga EPA pole ikka veel see õige kool. Loodan kindlasti sisse saada, geograafiaeksamit ei peagi tegema – võitsin olümpiaadi ära. Kui ikkagi ei saa sisse, siis võidakse muidugi sõjaväkke võtta. Aga eks siis tule kõrvale hoidma hakata.
KARIN KASE ja JAKKO VÄLI: Me oleme õnnetud. Tahtsime ajakirjandusse, aga ei saanud loomingulisest konkursist läbi. Ei saagi aru miks. Juba teist aastat ei saanud. Oleks, siis veel ise aru saanud, et viletsalt läheb, aga tundus, et väga hästi läks. Öeldi, et avaldatud materjale oli vähe. Ja enesekindlust olevat puudu jäänud. Aga noh, nüüd viime paberid eesti keelde ümber, ehk saame sinna. Ja aasta pärast proovime jälle.
PEETER LUIKME: Eks ta pärast sõjaväge raskem ole. Kohe peale lõpetamist sisseastumist proovida ei lastud, vahepeal olen nüüd kolm aastat allveelaeval aega teeninud. Kui kohe oleks saanud edasi õppida, oleks vist kehakultuuri läinud, aga vahepeal ei saanud trenni teha ja nüüd proovin EPA agronoomiasse.
VIRVE TÕNNE: Ma juba möödunud aastal proovisin, ei saanud sisse. Ikka EPAsse maastikukujundajaks. Kui ka nüüd sisse ei saa, lähen vist tehnikumi, Kaareperre.
15.07.1989