Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: vaktsineerimisvastaste ühiskonnaohtlik hoiak

24
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vaktsineerimine. | FOTO: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Kui poleks vaktsiine, võtaksid ohtlikud nakkushaigused tuhandeid noori elusid ning keskmine eluiga poleks Lääne-Euroopa arenenud riikides kaugeltki nii pikk. Praegusaja inimene ei kujuta laastavaid epideemiaid enam ette, teisalt ollakse altid uskuma n-ö alternatiivsele tõele toetuvaid müüte. Kõnealusel juhul siis vaktsiinide kahjulikkust ja ravimitootjate röövellikke ärihuve – kuni teadliku mürgitamiseni välja.

Mullu mitmes Euroopa riigis – Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Poolas, Ukrainas, Rumeenias ja Itaalias – lahvatanud ja siiani jätkuvad leetrite puhangud tuleb paraku kirjutada just laste vaktsineerimise suhtes kriitiliste hoiakute levimise arvele. Riikides, kus haigus levib epideemiana, immuniseeritakse lastest alla 95 protsendi – piirmäär, mida soovitab maailma terviseorganisatsioon WHO.

See 95 protsenti on ühiskonnale justkui turvavõrk – kaitse saavad ka vaktsineerimisest keeldujad. Eestis, kus vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta, on keeldujaid 3–3,9 protsenti, kuid neid lisandub terviseameti kinnitusel pidevalt. Kuni kaheaastaste laste hulgas ongi immuniseerimise osakaal langenud 93,2 protsendini.

Rahvatervise asjatundjaid, teadlasi ja arste kuulates pole kahtlust vaktsineerimise vajalikkuses, mistõttu võiks see olla kohustuslik. Teaduslikult saab keeldujate argumente kergesti ümber lükata ning nende käitumine on vastutustundetu, isegi ühiskonnaohtlik. Siiski tekib sellises olukorras ka õiguslik dilemma, põhiõiguste ja -vabaduste riivet võivad tunda nii need, kes vaktsineerida ei soovi, kui ka ülejäänud ühiskond. Siin peab riik otsustama.

Mitmes Euroopa riigis on vaktsineerimine kohustuslik ning keeldujaid lihtsalt sunnitakse. Näiteks Itaalias võib laste vaktsineerimata jätmine tuua vanematele kaasa kopsaka, mitme tuhande eurose trahvi. Kohustamise teed on läinud Saksamaa ja Prantsusmaa.

Juuli alguspäevil teatas õiguskantsler Ülle Madise, et Eesti peaks püüdma vaktsineerimisega hõlmatute taset suurendada ning vastav pädevus on riigikogul. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse öelnud, et ministeerium kohustust ei poolda, küll aga tuleb nii perearstidel kui ka kooli meditsiiniõdedel teha rohkem teavitustööd. Ka Jesse kinnitusel on meil liiga palju vaktsineerimata lapsi, kes võivad ise haigestuda või haigust edasi kanda,

Vaktsineerimise teema sarnaneb mõneti privaatsuse ja turvalisuse vahekorraga. Kui tahad turvalisemat elu, pead loobuma teatud osast privaatsusest. Prantsusmaa peaminister Édouard Philippe, kes nädal tagasi põhjendas kohustuse vajalikkust, läks teemat kommenteerides emotsionaalseks. Tema sõnul ei ole vastuvõetav, et vaktsineerimise pioneeri Louis Pasteuri kodumaal surevad lapsed kaks sajandit hiljem kord juba alistatud haigustesse.

Tagasi üles