Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Erkki Bahovski: väärtused. Mis need õieti on?

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vladimir Putin ja Donald Trump. | FOTO: Evan Vucci/AP/Scanpix

USA president Donald Trump ei unustanud Varssavi kõnes väärtusi. «Ameeriklased, poolakad ja Euroopa riigid väärtustavad üksikisiku vabadust ja suveräänsust,» ütles president.

Trumpi kõnes oli meile palju positiivset – et Poolale ei tunginud kallale 1939. aastal mitte üksnes Saksamaa, vaid ka Nõukogude Liit; et Varssavi ülestõusu nurjumisel 1944. aastal oli suur osa Punaarmeel ja et USA seisab NATO viienda artikli taga.

Ent sellegipoolest ei saa ma lahti tundest, et suurim probleem kolmnurgas Trump, Euroopa Liit ja Venemaa on ikkagi küsimus, kuidas tõlgendada sääraseid mõisteid nagu «väärtused», «demokraatia» ja kasvõi Trumpi mainitud «suveräänsus».

Pärast Teist maailmasõda said USA ja Lääne-Euroopa ühtemoodi – väikeste nüansiliste erinevustega – neist mõistetest aru. Trumpi saabumisega Valgesse Majja olukord muutus. Suur osa Ida-Euroopast, Venemaa ja USA mõistavad demokraatiat, suveräänsust ja väärtusi omavahel pigem sarnasemalt kui Euroopa Liit. Ehkki Ida-Euroopa kuulub ka enamalt jaolt Euroopa Liitu, on just Poola ja Ungari küsimus ajanud nad Brüsselist eemale.

Euroopa Liit põhineb jagatud suveräänsusel, mis tähendab, et teatud aladel on liikmesriigid loovutanud oma otsustusõiguse riigiülesele institutsioonile. Säärane kontseptsioon on olemuslikult vastuvõetamatu nii USA-le kui ka Venemaale. Rahvusvaheline koostöö saab nende arvates seisneda üksnes bilateraalsete lepingute sõlmimises ja vajadusel – eriti Venemaa puhul – neid lepinguid ka lahti öeldes. Riikidevahelist koostööd dikteerivad riikide huvid, mitte jagatud suveräänsus või jagatud väärtused.

Seesama tõdemus – huvid väärtuste ees – on praegu Eesti päästerõngas. Trump võis kohtuda üle kahe tunni Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid ei saa üle ega ümber asjaolust, et USA erinevad huvid välistavad lihtsalt koostöö või détente Venemaaga. Sama võib muidugi öelda ka Venemaa kohta. Ent see Eesti päästerõngas on hetkelise tähendusega. Mis juhtub siis, kui USA ja Venemaa huvid langevad kokku?

Euroopa Liit aga on jõudnud teelahkmeni. Bulgaaria mõtleja Ivan Krastev võrdleb oma uusimas teoses «After Europe» Euroopa Liitu kunagise Austria-Ungariga, kes pidi lahendama küsimuse «kuidas on võimalik ühendada erinevate ideaalide ja traditsioonide rahvuslikke eripärasid sellisel viisil, et igaüks neist saab jätkata oma elu, samal ajal piirates piisavalt oma rahvuslikku suveräänsust tegemaks võimalikuks rahumeelse ja efektiivse rahvusvahelise koostöö».

Krastevi järgi on rändekriis pannud selle koostöö Euroopa Liidus tõsiselt proovile. Ent küsimus pole üksnes immigrantides. Küsimus on ka nende väärtuste jõustamises. Peale selle, et Euroopa Liit, USA ja Venemaa saavad väärtustest erinevalt aru, saavad nad aru erinevalt ka sellest, kuidas neid jõustada.

Jõustamine eeldab ikkagi mingisugust sunniaparaati. Nii USA-l kui ka Venemaal on see olemas. Euroopa Liidul on sunniaparaat üksnes sisemiseks kasutamiseks ja seegi logiseb. Väärtusi ei saa tõsiselt võtta, kui neid ei toetata seaduse karmusega. Olgu selleks siis Euroopa Liidu seadused või rahvusvaheline õigus. Kui Poola, Ungari, aga ka Türgi suunas viibutab Brüssel näppu, ent on pehme Venemaa tegevuse suhtes Ukrainas või ka Nord Stream 2 peale, siis jäävadki väärtused, demokraatia ja suveräänsus üksnes sõnadeks.

Seega ei maksaks süüdistada väärtuste mahakäimises vaid Trumpi ja Putinit. Trumpiga manifesteeris väärtuste teisejärgulisus end ehk kõige tugevamalt, kuid probleemid olid olemas varem. Ja see teisejärgulisus üha süveneb.

Tagasi üles