Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: Eesti majandus nagu suvine nädalavahetus

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaupade eksport. | FOTO: Mailis Ollino / Pärnu Postimees

Statistikaameti teade Eesti kaubavahetusest paistab pealtnäha helge ja rõõmus nagu lõppenud päikseline nädalavahetus pärast pikka aega kestnud kõledust, mida rahvasuus ka viletsaks suusailmaks kutsutakse. Mulluse maiga võrreldes on hoog tõesti sees: eksport on kasvanud 15 ja import 14 protsenti.

Liiga kaugele ulatuvaid järeldusi ei tohiks seepeale teha ja päris lakke hüpata pole ka põhjust. Siiski oleme viimasel ajal saanud teisigi positiivseid sõnumeid: Eesti majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis 4,4 protsenti, näidates viimase viie aasta kiireimat kasvu. Kõik Eesti kohta käivad arvud toetuvad maailmamajanduse käekäigule, nagu meie väikese avatud majanduse puhul ikka. Üldine konjunktuur on lihtsalt paranenud.

Mis on eriti oluline: Hiina majanduskasv hakkas juba mullu viimases kvartalis taas kiirenema ning trend jätkus tänavu esimeses kvartalis (6,9 protsenti). Naftahind on  madalseisu läbi teinud ning stabiliseerunud, sellega võib ka seletada, miks väljavedu Venemaale enim kasvas, kuigi suures pildis on see maht muidugi väike.

Eesti majandusele on eksport üks tähtsaimaid näitajaid. Sisetarbimise turjal teadagi kaua ei ratsuta. Samas on meie majandus nii väike, et eksporti-importi mõjutavad sageli anomaaliad. Näiteks kui BLRTs peaks valmima uus laev või mõni ettevõte saab tavapärasest suurema hanke, kajastub see kogu riigi statistikas. Nii mõjutas näiteks arve Tallinki ja TS Laevade uute aluste saabumine aasta alguses. Värskelt avaldatud kaubavahetuse statistika juures ongi üks positiivseid momente, et selliseid anomaaliaid ei esine.

Eksport on tähtis, ent ei maksa unustada ka investeeringuid. Otseste välisinvesteeringute  seis ei ole hea, need on vähenenud ja seda murekohta on majandusasjatundjad ka viimasel ajal korduvalt esile toonud. Endine peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas hoiatas kuu aega tagasi Laulasmaal peetud konverentsikõnes valitsust halva investeerimiskliima loomise eest. Kas areng on võimalik ilma investeeringuteta, arutles Kallas.

«Stabiilne elu küll, aga areng? Investeeringuteta infrastruktuuri, uude tehnikasse, inimesse?» küsis Kallas retooriliselt. «Üldise maksukoormuse tõus ei ole investeeringuid ergutav. Kui tahetakse ära kaotada tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt, millel on väga tugev, ka sümboolne väärtus investeeringute suhtes, siis mis tuleb asemele?»

Siiski võib tavainimene praeguseid majanduse makronäitajaid vaadates rõõmustada. Ka Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai (PM 4.07) näeb Eestis pikemaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu, millega liigume rikkamatele Euroopa riikidele vaikselt, aga kindlalt lähemale.

Tagasi üles