Märt Kubo: olukorrast Haaberstis, elaniku vaatenurk (1)

, tallinlane, Reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Kubo.
Märt Kubo. Foto: Liis Treimann.

Õismäe keskel, ringalleel, hakkavad kohe õitsema pärnad, õhk on täis hullutavat meelõhna, mustmiljon mesilast sumiseb maalähedaselt. Olen siin elanud 1980. aastast, nüüd on puud täis kasvanud ja loodus mahendab kivilinna monotoonsust.

Jalutan taksipoisiga, ta leiab sõpru, tihtipeale on nende peremehed slaavlased, hõikan juba eemalt «Tere hommikust!», saan enamasti eestikeelse vastuse, ja puhume veidi juttu oma neljajalgsetest. Lõimun venelastega ka liftis kiirvestluses ning sellega minu võimalused selles tähtsas asjas piirduvad.

Valimised on tulekul. Seda oli märgata, kui meie ringristmik ette võeti. Kohe läks lahti kiireks andmiseks – sügiseks soovitakse ju midagi valijatele ette näidata. Trügisime koeraga päris lähedale ja tõdesin, et puid on maha võetud mehemoodi. Enamik linnaosa alguse ajast, ilusad kased, kuused ja pärnad. Kas saanuks seda vältida? Täna enam mitte.

Mitmed probleemid said alguse juba 30–35 aastat tagasi. Siis rajati uued magistraalid lootuses, et need peavad liiklussurvele vastu kauem kui nüüd teame. 15 aastat tagasi ennustas üks ulgueestlane, et Tallinn areneb mereäärt pidi kuni Paldiskini. Nii lähebki. Ja nad tulevad linna, valdavalt autodega. Algusaastate Tallinna valitsejad püüdsid olla tublid, aga ettenägemisvõime tänaseni ei ulatunud. Oli siis vaja anda K-Rauta ja autokaupluse krundid nii lähedale ringteele.

Ruumi ju oli ja saanuks vältida ristmiku ohtlikku lähenemist kolmele-neljale majale. Ka haljastuse võinuks kohe teest mõnevõrra eemale sättida. Talvine soolavihm teeb ju oma töö. Siiski, Ehitajate tee uus pärnaallee on õiges kauguses ja ettekasvatatud puud on juba täitsa nunnud. Oleme midagi õppinud.

Loodetavasti töötavad linnavalitsuses koolitatud asjatundjad. Linna teed ja tänavad ei jää ka edaspidi vanaviisi, tuleb õigel ajal maad reserveerida või ära osta. Selles on ettenägelikkus. Aga linnas on juhtunud vastupidi, eriti algusaastail. Linnale tarvilikku maad sahkerdati julgesti ja rumalalt. Keegi sai rikkamaks. Mõni jäi vahele. Aga see asi pole lõppenud.

Pahandust ristmiku ehitamisele lisas arvatavasti ka projekti lihtsustamine. Olin 1990ndail ja hiljemgi Haabersti halduskogu liige ja arengukomisjoni juht. Kunagine projekt viis Ehitajate tee süvisesse, nii vähenes ringtee ulatus. Aga valimised ju tulevad. Kiiresti, veel odavamalt!

Ma arvan, et lõpuks saab praegu kurikuulus ristmik oma kauni industriaalse näo ja 20–30 aasta pärast on puud ja põõsad jälle suureks kasvanud. Kui tänased linnajuhid on riigimehed, siis kutsuvad nad ootamatult tee lähedale sattunud elumajade ühistute juhatused saali kokku ja esitavad sisuka plaani, kuidas haljastuse ja muude võimalike vahenditega elanike valu leevendada.

Asi pole ju toredas remmelgas ja jandis, mis selle ümber lavastati. Suurte ettevõtmiste puhul tuleb aktivistidega ja linnaelanikega päris kõvasti tööd teha. Et asjad selgeks saaksid, parim variant läbi räägitaks ja me tunneksime, et seda asja tehakse meile. Mitte valimisteaegseks lindilõikamiseks. Reidi tee kavandamine annab lootust. Paraku, nagu äsja kirjutati siinsamas, uus lollus on sündinud Ehitajate tee Maxima poe uue gigantse ja näotu hoone paigutamisega ringristmiku külje alla. Väga rumal otsus, sest teeb niigi tiheda liikluse sõlmpunktis sõitmise veelgi pingelisemaks.

Kui keegi sai selle eest pistist, siis loodan, et see oli ikka kõva nuts. Pagan, meil siin Õismäel ja Haaberstis on poode nii et tapab!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles