Et meie maal õlide puudusel ka õlide tarvitamise tundmine madal, siis valitses isegi inseneride ringkondades meie Kohtla tooresõli kohta arvamine, mille kohta kirjalikud protokollid olemas, et ta oma venivuse ja koosseisu poolest kütteõliks ei kõlba.
Postimees 1922. aastal: põlevkiviõlil head omadused
7. juuli 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et sõnadega usutamine kedagi targemaks ei tee, pandi meie poolt tegelik katse toime. Praegu käib Kohtlas juba ligi kas kuud vedur tooresõli küttega. Õli tolmustaja seisukorda mitmel puhul kontrollides ei ole kunagi märgata olnud neid arvatavaid pahesid, mis pidid ilmuma, nimelt ummistamist tolmustajas eneses, pigi korde seintel ja torudel. Põlemine on nii täielik kui üldse soovitav, ilma suitsu ja nõeta.
Peale Kohtla töötavad veel varem sõjaväe Eerika töökojad sama õliga, kus ta sepaääsides, vasevalamises ja karastuse ahjudes põleb. Ka seal ei ole põlemisel mingeid raskusi ees olnud. Tallinna tööstuse näituse ajal käis ekskursioon neid ahje vaatamas, mis laitmata töötasid.
Peale tarvitamise kütteõliks aurukatla all, võib rahulikult kinnitada, et ka dieselmootorisse meie õli otse ilma ümbertöötamiseta minna võib, kui aga vastav mootori tüüp valida. Saksamaal töötavad dieselid isegi gaasivabriku tõrvaga, miks ei peaks siis meie vedel õli sinna minema? 08.07.1922