Jeffrey D. Sachs: Ameerika demokraatia on mandunud (13)

Jeffrey D. Sachs
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeffrey D. Sachs.
Jeffrey D. Sachs. Foto: Project Syndicate

Ameerika president Donald Trump ja tema käsilased tegutsevad avaliku arvamuse vastu, mitte ei esinda seda, sest Valge Maja peremees teenib hoopis ärimaailma huve, kirjutab Jeffrey D. Sachs.

Ameerika presidendi Donald Trumpi jauramine Pariisi 2015. aasta kliimaleppe vastu tuleneb osaliselt tema teadmatusest ja nartsissismist. Ent see tähistab midagi enamat. See peegeldab Ühendriikide poliitilise süsteemi sügavat mädanemist, mis ühe hiljutise hinnangu kohaselt ei ole enam «täisdemokraatia». Ameerika poliitika on muutunud võimsate ärihuvide mängumaaks: maksukärped rikkaile, piirangute tühistamine megasaastajaile ning sõda ja globaalne soojenemine ülejäänud maailmale.

Seitsmest G7 riigist kuus pingutasid äsjasel tippkohtumisel kõigest väest, et muuta Trumpi suhtumist kliimamuutusisse, aga sellest ei olnud kasu. Euroopa ja Jaapani juhid on harjunud pidama Ameerikat põhiküsimusis liitlaseks. Nüüd, mil võimul on Trump, on neil uueks kombeks saanud selles osas ümber mõelda.

Ent probleem ei piirdu Trumpiga. Ühendriikide elanikud teavad omast käest, et Ameerika demokraatlikud institutsioonid on märkimisväärselt murenenud juba mitukümmend aastat, ehk isegi alates 1960. aastaist, mil ameeriklased hakkasid kaotama usaldust poliitiliste institutsioonide vastu. Ühendriikide poliitika on aina korrumpeerunum, küünilisem ja avaliku arvamuse suhtes ükskõiksem. Ehkki šokeeriv ja ohtlik, on Trump kõigest selle sügavama poliitilise tõve sümptom.

Käsi peseb kätt

Trumpi poliitika kehastab kurjakuulutavaid prioriteete, mida toetavad üsna üksmeelselt Kongressi vabariiklased: rikaste maksukoormuse kärpimine vaeseile ja töölisklassile mõeldud programmide arvel; sõjaliste kulutuste suurendamine diplomaatia arvel; keskkonna hävitamise võimaldamine «deregulatsiooni» nimel.

Tõepoolest, Trumpi seisukohalt olid tema hiljutise välismaareisi suurimaiks tulemusiks 110 miljardi dollari suuruse relvatehingu sõlmimine Saudi Araabiaga, teiste NATO liikmesriikide sõitlemine väidetavalt ebapiisavate sõjaliste kulutuste eest ning Ameerika liitlaste taotluste tagasilükkamine võidelda ka edaspidi globaalse soojenemise vastu. Üldiselt toetavad seda hirmutekitavat poliitikat ka Kongressi vabariiklased.

Samal ajal püüavad Trump ja vabariiklaste kontrolli all olev Kongress läbi suruda seadusi, mis jätaksid üle 20 miljoni ameeriklase ilma tervisekindlustusest – kõik selle nimel, et vähendada kõige rikkamate ameeriklaste makse. Riigieelarve, mille Trump äsja esitas, likvideeriks Medicaidi (ravikindlustus vaeseile), täiendava toiduabi programmi (toit vaeseile), välisabi (abi kõige vaesematele mujal maailmas), rahaeraldised ÜRO-le ning kulutused teaduse ja tehnika arendamisele.

Lühidalt öeldes tõmbaks Trump koomale föderaalsed programmid, mis on mõeldud oluliste tsiviilprobleemide lahendamiseks: haridus, kutseõpe, keskkond, (tsiviil)teadus, diplomaatia, elamumajandus, toitlustus jne.

Siin ei ole tegemist prioriteetidega, mida jagaks enamik ameeriklasi. Kaugel sellest: kindel enamus soovib maksustada rikkaid, säilitada tervisekindlustust, lõpetada Ameerika peetavad sõjad ja võidelda globaalse soojenemisega. Viimaste küsitlusandmete järgi soovivad ameeriklased ülekaalukalt, et nende riik toetaks jätkuvalt Pariisi kliimalepet, millele Trump on otsustanud selja keerata. Trump ja tema käsilased tegutsevad avaliku arvamuse vastu, mitte ei esinda seda.

Nad teevad seda ühelainsal kindlal põhjusel: raha. Või kui olla täpsem, siis teenib Trumpi poliitika ärimaailma huve, mis omakorda maksab kinni valimiskampaania arved ja sisuliselt juhib Ühendriikide valitsust. Trump tähistab pikaajalise protsessi kulminatsiooni, mille käigus mõjuvõimsad ärimaailma toetusrühmad on raha varal endale võimu hankinud.

Vennad Kochid – suurimad korrumpeerijad

Tänapäeval ei vaja niisugused kompaniid nagu ExxonMobil, Koch Industries, Continental Energy ja teised megasaastajad enam lobitööd: Trump on sisuliselt andnud nende kätte riigidepartemangu, keskkonnakaitseagentuuri ja energeetikaministeeriumi. Samuti on nende käes kõrgemate ametnike positsioonid Kongressis.

Päris suurt osa ärimaailma rahast võib ka jälgida, osa aga liigub anonüümselt, «musta rahana» väljaspool avalikkuse silmapiiri. Ülemkohtu kohtunikud, kes üsna sageli söövad ja joovad ärimaailma toetajate kulul, on andnud kurikuulsa Citizens Unitedi otsusega niisuguste korrumpeerunud rahavoogude salajas hoidmisele lausa rohelise tee.

Uuriv ajakirjanik Jane Mayer on dokumentaalselt tõestanud, et suurim «musta raha» allikas on David ja Charles Kochi tandem, kes pärisid ränga saastajana tuntud kompanii Koch Industries oma isalt, kes kõige muu hulgas rajas Saksamaa natsirežiimi teeninud suure naftatehase. Vennad Kochid, kelle varandus ulatub kokku ligikaudu 100 miljardi dollarini, on juba aastakümneid eraldanud aina raha USA poliitilise süsteemi ülevõtmiseks, tõmmates endaga kaasa teisigi parempoolseid ärimaailma esindajaid.

Kui asi puudutab maksupoliitikat ja kliimamuutusi, siis on vabariiklik partei peaaegu puhtalt vendade Kochide ja nende naftatööstuses tegevate semude käpa all. Nende kõlvatu eesmärk on lihtne: kärpida ettevõtlusele kehtestatud makse ning kaotada nafta- ja gaasitööstuse ette püstitatud piirangud, olgu tulemused planeedile millised tahes. Nende sihtide saavutamiseks on nad valmis jätma miljonid vaesed ravikindlustuseta, veel enam, nad on valmis riskima globaalse soojenemise süvenemisega kogu maakeral. Nende kurjus on jahmatav ja õõvastav, aga täiesti reaalne. Ja Trump on nende usin käsilane.

Enne Trumpi hiljutist välismaasõitu saatis 22 vabariiklasest senaatorit talle kirja, milles kutsuti Ühendriike loobuma Pariisi kliimaleppest. Peaaegu kõik allakirjutanud said märkimisväärseid kampaaniatoetusi nafta- ja gaasikompaniidelt. Arvatavasti sõltub enamik neist otseselt vendade Kochide ja nende finantseeritavate lobitööorganisatsioonide annetusist.

Avalikkuse huve esindav Vastutustundliku Poliitika Keskus (Center for Responsive Politics) on välja selgitanud, et nafta- ja gaasikompaniid kulutasid 2016. aasta valimiskampaania ajal föderaalsete kandidaatide peale kokku 103 miljonit dollarit, millest 88 protsenti läks vabariiklasile. Loomulikult on siin tegu ainult sellise rahaga, mida saab siduda konkreetse annetajaga.

Ameerikat saab veel päästa

Maailmal on hädasti vaja mõista, milliseks on tänane Ameerika muutunud. Kunagi toiminud demokraatia ajast püsivate formaalsete struktuuride taga peitub poliitiline süsteem, mis juhindub küünilisist ärihuvidest, mis on seadnud sihiks rikaste maksude kärpimise, relvade müügi ja karistamatu saastamise. Trumpis on nad endale leidnud häbitu eestkõneleja ja telestaari, kes täidab kõik nende soovid.

Nüüd on maailma ülesanne öelda «ei» Ameerika ärimaailma isekale aplusele, ameeriklased aga peavad taastama oma demokraatlikud institutsioonid, pöörates selja «mustale rahale» ja kuritegelikule ärimaailmale.

Kui pidada silmas vabariiklaste nappi enamust Senatis (52:48), piisab demokraatidest ja kõigest kolmest ausa südametunnistusega vabariiklasest, et blokeerida enamik või lausa kõik Trumpi-Kochide algatused. Niisiis on tegu olukorraga, mida saab veel päästa, ehkki see on jätkuvalt väga ohtlik. Ameeriklased – ja maailm – väärivad igal juhul paremat saatust.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Jeffrey D. Sachs on Columbia Ülikooli kestliku arengu professor ning tervishoiupoliitika ja -korralduse professor, samuti Columbia ülikooli Kestliku arengu keskuse ja ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku direktor.

Copyright: Project Syndicate, 2017.

www.project-syndicate.org

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles