Postimees 1923. aastal: Jaan Tõnisson: laulupeod olid ja jäävad tähtsaks!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson Foto: Postimees.ee

Üleüldistel laulupidudel on tähtis osa täita olnud Eesti rahvuslikus arenemisloos. Mitte ainult, et üleüldised laulupeod on meie rahva keskel muusika elule võimsalt hoogu annud. Üleüldised Eesti laulupeod olid võõra võimu päevil meie rahvale tähtsamad eneseavalduse võimaluseks ja rahvusliku äratuse allikaks.

Neil aegil, kus meie ei saanud oma mõtteid ega tundeid sõnades avaldada, kandis vaba laul ja mänguheli takistamatalt edasi palju sellest, mis meie rahval hinges põles ja südame peal pakitses. Oma rõõmu ja mure, lootused ja ihkamised hüüdis rahvas valjusti välja ühtse laulu helides.

Mõisteti vastamisi, mis tahtis ütelda vaba Eesti laul. Laialised rahvahulgad, keda muidu oli kütkestamas väline võim, leidsid endid seesmiselt just üleüldise tundeavalduse äratusel.

Vabas Eestis ei ole meie rahval enam mingit takistust ennast avaldada sõnas ehk teos. Ei ole meil mingit tarvidust oma tundeid ja mõtteid ilmutada kaudsetel teedel. Ometi ei ole kaotanud oma rahvuslikku tähtsust üleüldised laulupeod ka Eesti rahvusliku iseseisvuse päivil.

Just nüüd, kus vaba Eesti lubab meid takistamatalt oma rahvuslikkude paleuste teostamiseks tööd teha, on tarvilik, et meie rahva hing leiaks äratust ja elustust. Ilma sisemise elevuseta ja vaimustuseta ei suuda rahvas isegi oma argipäises töös ja toimetuses mitte palju ära teha.

Kui üleüldised laulupeod meie rahval nüüd ja edaspidi aitavad hinge äratada ja ülespoole viia, nagu mineviku kitsail päevil, siis võtab rahva parematel poegadel ja tütardel hoogu elav tahtmine ausatele püüetele ja tegudele Eesti rahvusliku aate teenistuses.

Seks aidaku mõjuvalt kaasa esimene üleüldine laulupidu vabas Eestis! 30.06.1923

Jaan Tõnisson

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles