Postimees 1938. aastal: maailm relvastub

Arsenali sõjatehas 1917. aastal Koplisse kasarmuks rajatud klassitsistlikku hoonet sel otstarbel kasutada ei jõutudki, kuid juba Vabadussõja ajal kohandati see sõjaväetootmise tarbeks, seal tehti ka soomusautosid, spordipüsse ja padruneid. Hiljem kasutas seda Nõukogude sõjatööstus. Monumentaalne ja stiilipuhas näide tsaariaegsest suurest kivikasarmutüübist, moodustades osa nii eesti- kui ka nõukogudeaegse sõjasadama, -tööstuse ja militaarlinnaku kogumist. Peatselt tulevad sinna äri- ja kaubanduskeskus ning korterid. Foto: 1974. foto: A. Sillasoo / Eesti Ajaloomuuseum

Kuna maailma tööstustoodangus ning samuti ka väliskaubanduses on viimastel kuudel nõrgenemine ning tagasiminek ilmsiks tulnud, ei saa seda aga kuidagi ei relvatööstuse ega sõjavarustuse väliskaubanduse kohta öelda.

Otse vastupidiselt näeme viimastel kuudel nende aladel isegi tegevuse elavnemist. Ja kui praegune kõrgekonjunktuur veel kuidagi püsib, siis on see põhjustatud just sõjavarustuse tööstuse laiendamisest ning sellel alal väliskaubanduse elavnemisest. On õigus nendel, kes ütlevad, et praegune majanduslik kõrgekonjunktuur võlgneb tänu rahvaste relvastumisele.

Kõikides riikides on relvastuse miinimumprogramm koostatud ja teda püütakse võimalikult kiiresti teostada. Selle programmi täitmiseks kasutatakse esiteks oma tööstusi. Et aga üheski riigis ei suuda oma tööstus kõiki relvastusprogrammi nõudmisi rahuldada, seepärast on tulnud osa sõjavarustusest või ta valmistamiseks tarvimisminevaid tooraineid mujalt osta. See on põhjuseks, et möödunud aastal oli maailma sõjavarustuse väliskaubandus väärtuse poolest arvates 28 prots. suurem, kui ta oli 1929. a. Maailma väliskaubanduse valmiskaupadest kuulub käesoleval ajal 2 kuni 3 prots. sõjavarustusele. 27.06.1938