Ivan Makarov: kas soov, et mehed poliitikas käituksid meestena, on ajale jalgu jäänud? (4)

Ivan Makarov
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolumnist Ivan Makarov.
Kolumnist Ivan Makarov. Foto: Erik Prozes / Postimees

Enne «triibulise valimissüsteemi» pealesurumist tuleks saavutada see, et praeguse sooliselt ebaühtlase võimuvõileiva tingimustes käituksid mehed meestena ja suhtuksid vastavalt ka olemasolevatesse naistesse, kirjutab arvamusportaali  kolumnist Ivan Makarov.

Mõned mehed poliitikas ei käitu nii, nagu meestele kohane. «Triibuliste valimisnimekirjade» pooldajad arvavad, et nüüdisaegsed mehed ei tohigi olla naistest ühestki otsast kõvemad. Kuid olulise osa valijatest moodustavad ikka veel «Kolme musketäri» lugejad ja «Viimse reliikvia» vaatajad ning konservatiivne ettekujutus sellest, kuidas peaks käituma üks õige mees, mõjutab meie valikuid.

See, kuivõrd mitteaumehelikult koheldi Marina Kaljuranda presidendivalimistel, soodustas mingil määral Siim Kallase ja seejärel ka kogu Reformierakonna ebaedu. Ka Kallase anekdootlikult «valikuline mälu» kadunud miljonite loo asjus ei olnud nende imagole hea. Kuid nii nagu tragöödia võib korduda kunagi farsina, võib farss korduda ka tragöödiana.

Edgar Savisaare tukkumine kohtusaalis, kanderaamidega sanitarid ja ihuarsti Peep Põdderi väide kohtualuse «tõsistest mäluhäiretest» ei olegi lõbus etendus, kuna tegemist on ikkagi kabuhirmus invaliidiga. Samas ei seganud mälulüngad tal teadmast, millal on Venemaa päev, et minna pärast kohut pidutsema Venemaa saatkonda. Kuigi selle riigipüha tähendust ega täpset päeva ei ütle hoobilt paljud venemaalasedki.

«Mine, mine, ainult kao mu silmist!»

Edgar Savisaare kangelasena mandumine algas veel siis, kui «lindiskandaali» süü üritati veeretada tema naise õlgadele. Ja jõudis lõpule siis, kui alamad hakkasid Savisaare nimel kerjama raha rikka mehe bioonilise jala tarvis mutikestelt, kelle äärmisest vaesusest aastaid ise pajatati ning kellele mädanenud kartuleid ja puid almusena jagati.

Puuduvale jäsemele kaeblik viitamine kordub poliitilise argumendina juba mitu aastat, ning teadjanaised Olga Ivanova ja Oudekki Loone võiksid lõpuks tuletada oma patroonile meelde, et lendur Maresjev roomas partei ja ühegi jala abita kolm nädalat mööda metsi, süües puukoort, marju ja käbisid, ning mõne aja pärast pidas täiesti jalutu mees uusi võidukaid õhulahingiud fašistidega.

Alanud kohtusaagat oli oma «Surnud hingedes» juba ammu kirjeldanud Nikolai Gogol: «Kuidas sa siis oled tema vastu range? Eit tuli sellise eidena, hakkas nii kiljuma, oli nii põdur, nii haige, mässis ennast nii koledatesse ja vastikutesse lappidesse... «Mine, mine, ainult kao mu silmist! Jumal sinuga!» rääkis vaene kohtumõistjast mõisnik ja kohe nägi, kuidas väravast väljunud haige juba kähmles naabriga mingi naeri pärast ja andis talle sellise koosa, millist ei suudaks anda ka terve tugev talumees». Meie juhtumi puhul aga tormatakse kiirabiga kohtusaalist valimiskähmlusesse.

Lugupidamatus hullem probleem kui korruptsioon

See, et meie riigimehed pälvivad aina vähem lugupidamist just (härras)meestena, on ühiskonna vaatevinklist ehk hullemgi probleem kui korruptsioon, sest põlgus ei ole tunne, mida inimesed demokraatlikus riigis peaksid oma juhtide vastu tundma. Iga erakond on oma valijaskonna peegel, ja Tallinna peremeeste endiselt kõrge korrumpeerituse on heaks kiitnud Keskerakonna kõrgeealine valijaskond, kelle alateadvuses elab ikka veel suhtumine, mille kohaselt varastada (nõukogude) riigilt ja rahvalt pole mitte patt, vaid ainuvõimalik eluviis.

Vene kanalite vaatajast valija on endiselt Kremli meeste vaimne alam, kuigi Navalnõi paljastas Medvedevi muinasjutulised salavarad ja ka seda, et ainuüksi Putini isiklik kokk on varastanud kümmekond miljardit. Nii et varasta, kui oled macho. Vladimir Putin lendab kurgedega taevas, sukeldub vaaladega, taltsutab tiigreid, ja see on nõukogude tsirkuse ajast pärit või sinna tagasi ajupidi surutud inimese jaoks määrav.

Putin on teadagi «alfaisane», meil aga peidavad poliitikud end naiste, karkude ja «osalise mälukaotuse» taha, sõimlevad ja räägivad teisi sotsiaalmeedias taga nagu klatšimoorid (vabandan siinjuures sugude võrdõiguslikkuse seisukohalt ebakorrektse väljendi pärast, kuid see sobib konteksti nagu mehe rusikas teise mehe silmaauku).

Mehed käitugu mehena

Erupresident Lennart Meri hakkas omal ajal demonstratiivselt ilmuma lausa igale üritusele, millest pidi ametlikult osa võtma EV president Arnold Rüütel, kuigi Meri ise oli öelnud: «Eestile on kombeks üks president korraga».

Seega sattus tollane tegevpresident kahemõttelisse olukorda: Lennart Meri ümber kogunesid kohe meie vaimueliidi parimad pojad, et talle austust avaldada, ja kui päris president kohale jõudis, «olid tunnid juba alanud». Tegemist oli naiselikust arsenalist laenatud võttega: kiuslik daam ilmub igale ballile, kus kavatseb särada tema rivaal, ja paneb samasuguse kleidi ka selga.

Mõned aastad tagasi kirjutas üks venekeelne keskerakondlasest riigikogulane lausa vene paberlehes, et reformierakondlasest naisminister riietub nagu prantsuse prostituut. Ja mitte ükski poliitfeminist ei tõstnud kisa, nagu tehti seda keskerakondlasest ministri peast rasedaks nimetamise pärast kinnisvarategelase poolt tunduvalt kitsamas ringis.

Mõlemad teod on kahetsusväärsed, tagajärjed aga totaalselt erinevad. Millest selline vahe? Kas suure kella külge panemist otsustab solvajast mehe rahvus või solvatud naise erakondlik kuuluvus?

Enne «triibulise valimissüsteemi» pealesurumist tuleks saavutada see, et praeguse sooliselt ebaühtlase võimuvõileiva tingimustes mehed käituksid meestena ja suhtuksid vastavalt ka olemasolevatesse naistesse. Ja miks mitte ka teistesse meestesse.


Ivan Makarov on raadiomees, kes tegi 20 aastat tunnist Balti infosaadet «Raadius», üllitas kolm üleliidulise tiraažiga LP-d ja kirjutas tekste Eesti esitajatele. Ta on Avatud Eesti Fondi, ajakirja «Nädal» ja Valdo Pandi aastapreemiate laureaat. Praegu töötab Raadio 4 vastutava toimetajana.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles