Ehitades püsiühenduse Tallinnast Helsingisse, tekib atraktiivne kaksikpealinn, kus on lihtsam juurdepääs kapitalile, luuakse uusi innovatiivseid ettevõtteid ning tulu toob ka uus kaubatee, kirjutab riigikogu liige ja Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat sügisestel kohalikel valimistel Kristen Michal.
Eestis on pikalt põud Suurtest Ideedest. Ideedest, mille kohta saaks nii ettevõtja, üliõpilane, ajakirjanik öelda – jah, Idee on Eestile hea. Teeb Eestit suuremaks ja ühendab. Idee on parim olenemata rahvusest või vaatest. Meil on selline Idee olemas. Loome Põhjamaades ja maailmas üsnagi ainulaadse kaksikpealinna, uue kaubatee põhja – lõuna suunale. Ehitades püsiühenduse Tallinnast – Helsingisse. Tekib atraktiivne kaksikpealinn, kus on lihtsam juurdepääs kapitalile, luuakse uusi innovatiivseid ettevõtteid ning tulu toob ka uus kaubatee.
Linnad konkureerivad. Iga päev. Nii talentide, investeeringute kui külaliste pärast. Tallinn või Riia? Helsingi või Stockholm? Kuhu sõita? Kuhu rajada uus peakontor? Täna on kahe tunni ulatuses Tallinnast alla miljoni inimese, tulevikus oleks 4,7 miljonit inimest. See on atraktiivne ruum. Turg, kontaktid – võimalused ettevõtjale, meelelahutus, kultuuriareng ja väga palju võimalusi. 30 minutit Tallinna kesklinnast Helsinki lennujaama? Helsingi kesklinnast peale tööd Tallinnase Stingi kuulama?
Unistus - atraktiivne kaksikpealinn, kasvab majandus ja võimalused
Talsinki või Hellinna tunnel muutub maailma kaarti teades jumekaks kaubateekonnal Barentsi merest Kesk- Euroopaase. Barentsi Meri ehk Põhja – Jäämeri on ennustuste järgi kümnendi jooksul laevatav. Kaubavedu, läbi Soome arendatava põhjasuuna, üle Soome lahe, otse Kesk-Euroopa südamesse, on perspektiivikas. Kommertshuvi algab meist ja põhjanaabritest ning ulatub Hiina otsinguteni uutest kaubateedest.
Kas tunnel on tehtav? Lühike vastus, on. Hiljutisel kohtumisel Soome tuntud investori ja ettevõtja Peter Vesterbäckaga kõlas idee, et on tehtav isegi kiiremini kui senised arvamused lubavad. Viis kuni kümme aastat ehitust. Ehituse ajaks luuakse tuhandeid uusi töökohti, ning ehitussektorisse lisandub üle miljardi lisakäivet aastas. Peter Vesterbackal on ütlus, et Tallinna on maailma naba, kui see ära teha.
Mõni võib siinkohal muheleda, et mis Suur Idee see Tallinna ja Helsingi tunneliga ühendamine ikka on? Lennukiga, saab koos turvakontrollidega umbes tunniga, lennuaeg 30 minutit. Laevaga 2,5 tundi. Mida selline ühendus peale aastate vältel ehitusest majandusse jääva raha annaks?
Kujutame ette tuleviku Tallinna hommikut. Kohvitops ühes, nutiseade teises käes. Jalutad peatusesse Õismäel, Mustamäel, Lasnamäel või Pirital. Tuleb moodne tramm. Loed uudiseid, terminalis jalutad otse tunnelisse minevale rongile. Ja 30 minutiga oled Helsingis.
Või lõpetad tööpäeva Helsingis, istud kaaslasega rongi ja poole tunni pärast oled Tallinna vanalinnas spaas ja söömas? Helsingist minutitega Estonia ooperis, Linnateatris või õhtut veetmas kohvikus Tallinna ilusal merepromenaadil? Unistus? Ühel päeval mitte.
Numbritest. Esialgne arvutus näitab, et püsiühendus, tunnel, kasvataks riikide majandust 0.5 – 3% SKPst aastas. Olgu võrdluseks öeldud, et Eesti kaitsekulude tase on näiteks 2 % SKPst. Keegi ei pahanda siinpool lahte kui Tallinn ja Eesti ühendatakse Helsingi ja Soomega, tulemuseks on jõukus ja sissetulekute kasv.
Rong või Hyperloop? 30 minutit vs 6 minutit?
Eesti inimene on skeptik. Kui pink on värvitud ja silt peal, et värske värv, tasub ikka ise katsuda. Nii on ka Tallinn-Helsingi ühendusega. Kas merepõhja saab ehitada, kas kannatab? Majandus-ja taristuministrina sõlmisin 2016 aastal Soome transpordiministri Anne Berneri ja teiste osalistega lepingu, uurimaks asja põhjalikult. Täna käivad põhjalikud geoloogilised uuringud, uuritakse trassi ja teostatavust. Esmane tagasiside on hea – merepõhi on paljulubav.
Millist tehnoloogiat kasutada? Kas Hyperloop või rongid? Võimalused on õhus. Olles arutanud ka Hyperloobi esindajatega, tean, et oma tehnoloogia eelistena tuuakse kiirust ning tunneli väiksemat maksumust. Kui pakkumised laual, saab hinnata, kes milleks võimeline on.
Hiljuti tuli uudis, et Lõuna- Korea tegi lepingu Hyperloopiga. Saamas oskusteavet, et nelja aastaga ehitada ise 330 kilomeetrit tunnelit. Mille läbimisaeg on 30 minutit. See annab Hyperoop tehnoloogiast ka kohe veenva ülevaate.
Kes maksab? Kui projekt on koos, on raha leitav. Euroopa Liit oleks huvitatud ühendusest, mis annab RailBalticule uue mõõtme, jätkates Soome põhjasuunas. Soome investor ja ettevõtja Peter Vesterbacka, kes enamikule teada hittmängu Angry Birdsi järgi, ütleb, et temal on ettekujutus olemas nii rahastajate kui ehitajate osas, laske ainult tegutsema asuda. Laenude tagasimakse 35-40 aastat oleks võrreldav Öresundi ja Femern Belt projektidega.
Järgmine Tallinna linnapea peab olema tegutseja, kes realiseerib Suure Idee
Majandus- ja taristuministrina käivitasin ning saime eelarvesse vaba Eesti ajaloo suurima taristuehitusprojekti. Tallinn – Tartu maantee saab Mäoni neljarealiseks. Ehitus algab sel aastal. Maksumusega ligi 170 miljonit eurot. Eesti suurim taristuehitus, kuid tunnel on ehituselt kui ka mõjult mõõtmatult suurem ülesanne. Maksumus on 9-13 miljardit, tasuvusaeg ligi 40 aastat.
Võimalus ja võit on suurem, nagu vajadus ette planeerida. Laskumata detailidesse, kuid eelmise majandus-ja taristuministrina, kelle ajal said rahastuse nii Haabersti ja Russalka ristmik kui ka Gonsioni laiendus, vaatan arenguid murega. Tallinna juhtkonna võimekus läbi mõelda, kuulata tagasisidet ja planeerida suuri läbimurdeid ei ole just kuulus. Vastupidi, üks mure teise otsa.
Asutasin sel kevadel koos kõigi teiste poliitiliste jõududega Riigikogus Tallinn – Helsingi püsiühenduse toetusrühma. Idee realiseerimise kasu Eestile ulatub palju kaugemale inimeste tõusvatest sissetulekutest, võimalustest noortele seigelda ja eakatel leida huvitavat tegevust.
Sõnum kaksikpealinnast Põhjas toob siia magnetina talente, neid kes tahavad innovatsiooni, tehnikat ja mitte liiga pikka juttu armastavate rahvaste keskel teha midagi suurt ja ägedat. Või väikest ja lahedat.
Sügisest tuleb alustada Tallinna plaani tegemist – kuidas tunneliga ühendada uued rajatavad trammiliinid, mida teeb avalik- ja mida erasektor ja palju muud. Majandus- ja taristuministri ametist on mul kogemus, võime näha suurt pilti ning peamine – võime suunata protsesse nii, et suured asjad tehtud saab. Ma ei ole kuigi võimekas klounina. Kuid töö teen ära, ka keerulise ja suure. See on minu järeleproovitud kogemus ja eelis iga teise linnapeakandidaadi ees. Meeskond on lai, innovaatilisest noorest kuni euroopa kogemusega ettevõtjateni. Kui Sulle idee meeldib, siis vajuta pöial püsti ja jaga. See on Suur Idee ja positiivne plaan, kuidas Tallinn ning Eesti saab suurem. Ja inimesed jõukamad. Teeme ära!