Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jüri Saar: Tartu põhiküsimus: kuhu ehitada suur maja?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jüri Saar | FOTO: Postimees.ee

Sügisesed kohalikud valimised lähenevad ja Tartu poliitikud loodavad murda valijate südameid lubadusega ehitada Tartusse suur maja. Ise küsimus, kas kultuurimaja või korvpallihall, kirjutab Tartu Postimehe reporter Jüri Saar.

Nelja aasta eest kohalike valimiste lähenedes oli peamise intriigina õhus, kas Reformierakond kaotab Tartus võimu, sest sotside reiting paistis väga hea. Urmas Kruuse tõi linnapeana oravatele pähklid tulest, kaotas küll volikogus kaks kohta (sai 15), aga suutis jõuda koalitsioonini, kus osalevad veel Keskerakond (sai 9 kohta, Aivar Riisalu astus IRLi) ja sotsid (8 kohta). Valimistel teise tulemuse teinud IRL (11 kohta) on kõik need aastad istunud opositsioonis, mida aeg edasi, seda väsinumalt, seltsis kahe protestihääli korjanud valimisliiduga (kummalgi 3 kohta).

Kummaline, ja mitte üksnes eemalt vaadates, on see, et sügisesteks valimisteks valmistudes on Reformierakond Kruuse järglase Urmas Klaasi dirigeerimisel põhilubadusena (Reformierakonna enda määratlus) välja käinud mõtte, et linna keskpargist poole asemele tuleks ehitada suur kultuurikeskus, kus on näituseruume ja lugemistube.

Vaatenurga küsimus, kas see näitab piiritut enesekindlust – Tartul läheb nii hästi! – või tõsiste ideede lõppemist – Reformierakond on Tartus võimuerakond olnud ikkagi kaks kümnendit jutti.

Meenutagem, et kohalikel valimistel on Reformierakond varasematel kordadel lubanud Raadi kultuurilinnakut filmipaviljonide ja vanatehnika muuseumiga, mida ei ole rajama asutud, aga ka linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi uut ühishoonet, millest enam isegi ei kõnelda. Muidugi on varem lubatust palju ka ära tehtud.

Võibolla oleks Toompea segaduste taustal võinud oma stammvalijatele lubada lihtsalt normaalse ja arusaadava, või vähemalt harjumuspärase linnajuhtimise jätkumist.

Aga see pole ainus valimistel fookusesse tõstetud suur maja. Endine tippkorvpallur Tanel Tein on innukalt vedanud ideed, et Raadile tuleks ehitada Arena Tartu nime kandev multihall, mis sobiks nii võistluste, suurkontsertide kui konverentside korraldamiseks. Selleks puhuks on loodud valimisliit Tartu Eest. Tuntumatest nimedest läheb selle eest välja näiteks näitleja Margus Jaanovits.

Selle valimisliidu üks nägusid Teele Arak on kahe suure maja võistlemist hinnates kriitiline: kesklinna kultuuripalee on läbi analüüsimata, eeltöö on pinnapealne, selle hinnaks on kalkuleeritud 25–30 miljonit eurot, mis pole kuigi palju odavam multihalli arvestuslikust hinnast 37 miljonit. Multihalli puhul on aga põhjalik eeltöö tehtud ja nende meelest oleks sellest liigutatava vahelaega erakordsest hallist piirkonna majandusel palju võita.

Mõistagi on neid, kes materdavad mõnuga mõlema maja mõtet. Mõlema puhul on vastamata küsimus, kes maksab kinni ehituse ja kes ülalpidamiskulud. Valimisliit Tartu Heaks, mille üks liidreid on keskkonnaaktivist Jüri-Ott Salm, esitab küsimuse, kas Tartus muid muresid tõesti ei ole. Nad meenutavad, et põhikoolid ei ole hoolimata lubadustest korras, linn ei ole leidnud võimalust remontida 488 meetrit pikk Sõpruse sild, milleks kulub arvestuste järgi kaheksa miljonit eurot.

Raske on mitte märgata, et Tartu linn võtab harva ette suuremaid investeeringuid, kui selleks ei ole leitud projektiraha, ükskõik, kas jutt on lasteaia ehitamisest, koolimaja remondist või uuest liiklusmagistraalist. Vaba raha ei ole.

Raske on ka mitte märgata, et sellal kui Tallinn sarnaselt paljude suurte Läänemere piirkonna linnadega kasvab, on Tartu ametlik rahvaarv languses. Registri andmeil on Tartus 96 787 elanikku. Seda võluvitsa, kuidas meelitada Tartusse arvukalt uusi töökohti ja jätta siia ülikoolist diplomi saanud noori talente, ei ole leitud.

Saja tuhande linnaks on Tartul lootust kõige kiiremini saada siis, kui haldusreformi tulemusel liidetakse linnaga Tähtvere vald ja Luunja vald, kuid Luunja liitmise küsimuses pole veel selgust.

Ei saa väita, et Tartul läheb halvasti ja linnas pole arengut. Urmas Klaas energilise linnapeana on pidanud küll ka hulga tulutuid võitlusi, olgu siis Riia rongiühenduse või tihedama lennuliikluse eest, üritanud moodustada seitsmest senisest omavalitsusest koosnevat Suur-Tartut, aga kahtlemata on koalitsioonil saavutusi.

Kasvõi see, et lasteaiajärjekorrad kui nähtus on ajalugu. Kuidas hindavad valijad sellega seltsis käinud kohatasu järsku tõusu, praegu 64.50, on hoopis iseasi.

Uus Eesti Rahva Muuseum ja sellega kaasnenud nihe Raadi tähenduses on fakt, kesklinnas on valminud vana kaubamaja asukohas moodne ärikeskus, elamuehitus edeneb ja kergliiklusteid lisandub kümneid kilomeetreid.

Valimistel on Tartus alati lugenud see, milliseid häältemagneteid erakonnad nimekirja on leidnud. Ideede võistlust on vähem märagata. Tartus on tubli veteranpubliku tulemus mõnisada häält, häältemagnetid, näiteks Keskerakonna Aadu Must või sotside Marju Lauristin, tõotavad koguda tuhat ja rohkem häält.

Poliitilised jõud on valmisnimekirjade kohta infot tilgutanud veel pigem napilt. Reformierakond näiteks on lubanud nimekirja tuua Ants Laaneotsa ja Anne Sullingu, aga nimekirja pikkuseks on kavandatud 80 kandidaati. Volikogus on seni kohti olnud tavapäraselt 49 ja vaevalt haldusreform selles muutust toob.

Valimistel kavatseb kindlasti välja minna ka üleriigiliselt hea reitinguga EKRE.

Kõige segasem on seis Isamaa ja Res Publica Liiduga, mille piirkonnajuht Peeter Laurson ütles, et jaanipäeva järel peaks tulema sõnum, kuidas valimistel välja minnakse. IRLi veteranpoliitik Tartus Jüri Kõre nentis, et temal on veel ees kõik kolm valikut: jätta kandideerimata, minna IRLi nimekirjaga või liituda valimisliiduga.

Tagasi üles