Elusa demokraatliku poliitika köögipool pakatab alati spekulatsioonidest
Juhtkiri: valitsus, mitte pomm
6. aprill 2011, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kell kaks annab riigikogu ees ametivande Andrus Ansipi kolmas valitsus. Muidugi soovime jõudu heade eesmärkide saavutamiseks ja kõigi Eesti inimeste elujärje parandamiseks. Suures plaanis sõltub see valitsus majanduse käekäigust võib-olla rohkemgi kui vastupidi. Võiks öelda, et kui suuri prohmakaid ei tehta ning väliskeskkonnas püsib soodne kliima, saab selle varal edasi sõita küll. Teistpidi ei luba isegi soodne majandusareng valitsusbussil maanteelt lendu tõusta.
Kindlasti on õige opositsiooniliidri Sven Mikseri tähelepanek, et suuremad ja mõõdetavad lubadused on jäetud valitsemisperioodi teise poolde. Samas võiks loota, et esimese poole kitsad kulutamisvõimalused motiveerivad otsima nii sisulisi reformivõimalusi kui ka meelitama aktiivselt Eestisse uusi investeeringuid.
Kas järgmine peatus ikka on 2015. aasta valimised, küsivad poliitikavaatlejad veel enne, kui valitsus ametisse on asunud. Ansip pikendab iga päevaga peaministriks oleku kestvusrekordit ning küllap kirgliku spordisõbrana mõistab põnevust, millega ta sooritust jälgitakse.
Elusa demokraatliku poliitika köögipool pakatab alati spekulatsioonidest. Üldsõnaliselt võime alati väita, et kus on inimesi ja midagi jagatakse, seal võib ka tüliks minna. Üleliia plahvatusohtlik see kooslus siiski ei paista. Kas keegi arvab, et näiteks Kristen Michali või Keit Pentuse algatusel võiks Ansipi valitsusbussis puhkeda mäss?
Kindlasti sõltub palju sellest, kui paindlikuks ja koostöövõimeliseks näiteks Michal ühel valitsuse võtmekohtadest osutub, aga kas on põhjust ette arvata, et ta seda pole?
Jürgen Ligi on rahandusministrina kõigile tuntud tegija. Raskete aegade eelarvete koostamine on tema koordineerimisel kulgenud üllatavalt skandaalivabalt. Kas see oleks võimalik, kui inimene ei arvestaks teiste ministritega, ei valdaks läbirääkimisoskust?
Kahtlustajad osutavad vastsele siseministrile Vaherile kui võimalikule tülikiskujale, ent siseministrina sattub ta eesliinile – tööd on palju, kust võtta aega muuks. Teiseks on siseministri haldusala küll suur, aga pole tingimata teiste valdkondade võtmeks. Milleks kiselda kellegagi, kellest saad mööda minna? Pigem peab Vaher ise üles näitama paindlikkust.
Endine peaminister Juhan Parts on ju senigi töötanud Ansipi valitsuses samal ametipostil. Tema stiilis ja positsioonides ei tohiks kaaslastele küll päris üllatusi tulla.
Selle valitsuse võtmed on ülekaalukalt Reformierakonna käes, kahju vaid, et kampsunite villahõngu Stenbocki majja nii vähe jõudis.