Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus oma raha

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Jutt võimalikust rahareformist levis juba 1992. aasta alguses, kuid täpset aega ei osanud keegi ennustada. Reformiks valmistuti põhjalikult.

Sain 16. juunil meediast teada, et oma raha võib tulla lähima nädala jooksul. 17. juuni õhtul andis rahareformikomitee välja dekreedi, mille järgi viiakse 20.–22. juunini läbi rahareform. Dekreet sätestas üleminekul NSV Liidu rublalt Eesti kroonile seostuvate tehingute korra. 20. juunil sai kella 4 alates ainsaks ametlikuks maksevahendiks Eesti Vabariigi territooriumil Eesti kroon.

Esialgu anti teada vaid seda, et rublad vahetatakse kroonideks kolme päeva jooksul kella 9–22 nimekirjadesse kantud ja kõigil oma nime kontrollinud üksikisikutel 727 rahavahetuspunktis. Üksikasjad hoiti viimse hetkeni saladuses.

Reedel, 19. juunil selgus, kui palju raha inimese kohta vahetatakse. 20. juunil ilmus lehtedes dekreet ja selgus vahetuskurss. Nimekirja kantutele vahetati ühel korral 1500 rubla kolme päeva jooksul kursiga 1:10. Ülejäänud sularaha võis vahetada kursiga 1:50 kuni 1. juulini.

Enne pühi toimunud rahavahetus lõi segamini igapäevaelu. Kulus nädal, kuni tavarütm nii kaubanduses kui ka panganduses hakkas taastuma. Teade reformist vallandas ostupaanika, mis kulmineerus, kui selgus vahetatava raha summa. Viimasel rublapäeval kulutati liigseid rublasid üsna pillavalt. Letid tühjenesid ka kaubast, mis muidu seisma olid jäänud.

Kadusid konservid, hoidised, pesupulber, WC-paber jms. Märgatavalt suurenes raadiote ja telerite läbimüük ning ka restoranide käive. Olukorda ära kasutanud turul kauplejad tõstsid hindu. Plaanitust enam osteti leiva- ja piimatooteid, neistki tekkis puudus. Oli ka neid, kes lohutasid, et järelejäänud rublasid saab ju rublatsoonis edasi kasutada.

Säästude ümbervahetusel kasutati sageli ka vaesemate sugulaste või tuttavate abi. 20. juuli varahommikul veeti raha laiali ja kõik laabus vahejuhtumiteta. Järjekorras seisti juba varakult. Inimesed olid rahulikud ja kell 9 avati rahavahetuspunktid. Jaokaupa inimesi uksel sisselaskvad politseinikud koos kodukaitsjatega olid vastutulelikud ja viisakad.

Väljastati ühe-, kahe-, viie-, kümne- ja 25-krooniseid rahatähti, kopikaid ümber ei vahetatud. Uhkusega hoidsin käes ja imetlesin uhiuusi rahatähti. Ikkagi oma raha ja lootsin, et sellest kujuneb vaatamata levivale pessimismile tugev raha. Kas tõesti kaovad nüüd valuutapoed ja poodidest on võimalik oma raha eest kõike osta?

Esimese sisseostu tegin maasikamüüjalt poe ees. 15 krooni eest sain kilo Eesti maasikaid. Tallinnas suleti reedel varakult 34 suurt kauplust ja neist sai laupäeval alates kella 11 osta esmavajalikku. Uudistati uusi hindu ja üllatuti kohatisest hinnatõusust.

Esimese endise liiduvabariigina Eestis toimunud rahareform oli loogiline samm iseseisvumise teel ja võimaldas end rublatsoonist lahti rebides oma majandust ise korraldada. Kroon tuli käibele tagatuna Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reservidega. Krooni range seotus Saksa margaga (1 DEM = 8 EEK) lõi eelduse, et tuleb aeg, mil maailma pangad hakkavad krooni noteerima võrdväärselt teiste konverteeritavate valuutadega. Eesti Panga ametliku noteeringu järgi oli 20. juunil Soome mark võrdne 2,938 ja USA dollar 12,352 Eesti krooniga.

Tagasi üles