/nginx/o/2017/05/10/6644675t1hc387.jpg)
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel juuniküüditamise 50. aastapäeval:
Postimees 1991. aastal: 14. juuni 1941 (1)
13. juuni 2017, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Millist hoiakut peab meile see päev sisendama? Hingematva valu aeg on möödas, ükskõiksuse aega on võimatu oodata. Sellepärast on meie kõige põhjendatum hoiak - tänu. Sest küsigem: milles olid ohvrid oma piinajate meelest süüdi? Milline tahes oli kellegi küüditamise ajend, ikka oli selle pärispõhjus üks ja seesama: uue võimu meelest liigne, lubamatu, ohtlik kiindumus oma maasse, oma vabadusse, oma elulaadi. Normaalne elu, normaalsel maal osutus äkki kuriteoks. Nüüd, kus me oleme teel oma vabaduse taastamisele ja eesti elulaadi uuendamisele, mälestagem erilise hoolega 14. juuni ohvreid. Sest need olid isamaa-armastusest tingitud ohvrid. Ja mälestagem neid veel ühe olulise asja pärast: ikka püütakse meile mõnelt poolt väita, et 1940. aasta pööre polnud anneksioon, vaid oli rahva enamuse tahe. Aga küsigem: milleks siis ometi kõik nõukogude võimu pöörased repressioonid sedasinast nõukogude võimu igatsenud rahva kallal? 14. juuni ohvrite ja nende järgnenute saatus annab meile kõige vaieldamatu tõendi sellest, et Eesti nõukogustamise kuulutamine rahva tahteks oli tollal niisama armetu vale, nagu ka nüüd.»
14.06.1991