Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Edgar Schlümmer: lehelastele võiks korraldada maleva

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Edgar Schlümmer. | FOTO: Erakogu

Pealehakkamise ja ettevõtlikkuse toetamiseks on märksa arendavamaid viise kui suure lehehunnikuga inimeste tähelepanu püüda, näiteks noortemalevad, kirjutab Eesti noorsootöö keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Harva on Eestis ühe nädala jooksul pööratud nii palju tähelepanu sellele, kuidas ja millistel tingimustel peaksid lapsed Eestis töötama ning saama esimesi töökogemusi. Vastus sellele küsimusele on ju ülimalt lihtne – töökeskkond peab olema turvaline ja jõuetekohane, tööaeg seatud vastavalt vanusele ning leping õiglane ja läbipaistev. Ideaalne oleks, kui sellega kaasneks hariv osa ehk mis selle kogemusega elus peale hakata ja kuidas tulevikus edukam olla.

Aga suur meediakontsern on valinud teisiti. Ja teinud nii õige mitu aastat. Kui uskuda mõnd praegust tippametnikku, siis lausa algusest peale. Ilmselt ka suhtumine teemasse pärineb sellest ajast, sest kuidas muidu seletada niivõrd küünilisi reaktsioone.

Seletus, et meie müüme lapsele lehed ja tema valib ise oma tööpäeva pikkuse, kuulub eelmisesse ajastusse. Seda enam paneb kulmu kergitama mitme endise lehemüüja ja praeguse tippametniku väide, et nii õpitaksegi elu – läbi vaeva ja tunde, et oled töösuhtes selgelt nõrgem pool. Pisut utreeritult, kas peaksime rääkima ka arengumaade lastele, et orjalikud tingimused on selleks, et nad saaksid raha teenimise vaevalisusest suhu ikka selle õige maitse?

Ma ei ütle, et noorte ettevõtlikkust ja kokkupuudet töömaailmaga ei peaks toetama. Otse vastupidi – seda peab tegema! Aga läbi turvalise keskkonna, seda enam, et kõik, mis lastesse puutub on ettevõtete jaoks pigem sotsiaalne vastutus kui majanduslik edu.

Pealehakkamise ja ettevõtlikkuse toetamiseks on märksa arendavamaid viise kui suure lehehunnikuga inimeste tähelepanu püüda. Näiteks omaalgatuslikud projektid, mille osana noored ise idee välja käivad, projekti koostavad, seda kaitsevad ja ellu viivad. Samasuguse impulsi annavad ka õpilasfirmad.

Suurepärane näide sellisest tegevusest on noortemalevad, kes jälgivad ausalt kõiki piiranguid ja oma tegevusega noortesse ja lastesse tegelikult investeerivad. Ka meediakontsernil on avarad võimalused laste ja noorte nutikust maleva vormis proovile panna, andes neile võimaluse teha targemat ja arendavamat tööd. Ideid õhku loopides, võiks ellu kutsuda laste toimetuse, õpetada noori digimeediat käsitlema nii, et nad ise looksid mingi tulemuse, kasvatada meediakriitilisust, kaasata kujundustöödesse, fototoimetusse jne. Tänapäevane malev muide ei tähenda ka seda, et pead toimetusse majutustingimused looma.

Mullu 50. juubelit tähistanud malevaliikumise konverentsilt jäi kõlama järeldus, et töö ise peab looma väärtust ja noor peab nägema, et tema tööl on tulemus. Toodi välja, et tulevikus võiksid malevad liikuda selles suunas, et noortele pakutakse ka «uusi» töid, näiteks infotehnoloogia alal, ent siiski ei kao «traditsioonilised» tööd nii pea veel kuhugi. Seni kuni ei ole roboteid, kes korjavad maasikaid, koristavad, riisuvad, on nendes valdkondades noorte abi vajalik, kuid töö ja hea seltskonna kõrval on tähtis areng.

Malevaga liituda soovivad noored läbivad kandideerimissõela, saades selle käigus näiteks nõuandeid, mida tulevikus paremini teha, kuidas elulookirjeldust koostada ja kuidas oma õiguseid tunda.

Ka lehtede müüki saab korraldada turvaliselt ja kogenud noorsootöötaja abiga, et laste ja noorte arengut selles protsessis sisuliselt ja päriselt toetada. Näiteks selgitades ajalehe hinna kujunemist, raha teekonda, viipemaksete ja kaarditerminalide rolli, mida tähendavad maksud.

Laste ja noorte kokkupuude töömaailmaga peab algama võimalikult varakult, kuid see peab olema turvaline ja arengut sisuliselt toetav, mitte küüniliselt omakasupüüdlik.

Tagasi üles