/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
Me konkureerime lähinaabritega samal turul ja märkimisväärselt suuremad maksud seavad meid paratamatult kehvemasse positsiooni, kirjutab Eesti Autovedajate Assotsiatsiooni president ja peagi rahvasaadiku kohalt lahkuv Einar Vallbaum (Isamaa ja Res Publica Liit).
Hiljuti arutati riigikogus Eesti majanduse tulevikuarengu perspektiivide üle, kus ettevõtjate poolelt jäi kõlama kaks peamist muremõtet: mängud maksudega, mis süvendavad ebastabiilsust ja kohustustega koormamise ebavõrdus sektorite vahel.
Viimase all pandi parlamendile südamele võrdsust seadusloomes, pidades silmas ausa konkurentsi põhimõtteid mitte eelistada üht sektorit teisele ega koormata üht sektorit enam kui teisi.
Paraku aga just see ongi juhtunud. Transpordisektori ettevõtjad on seisukohal, et just transpordisektorile pannakse peale suuremad koormised ning seatakse nad niigi keerulises konkurentsisituatsioonis veelgi raskemasse olukorda.
7. aprillil toimunud Eesti transpordisektori erialaliitude ümarlaual arutati muutunud olukorda ning esitati Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Autoettevõtete Liidu (AEL) ja Eesti Õliühingu (EÕÜ) poolt ühispöördumine riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonidele ning vastava valdkonna ministritele, milles paluti järgmise aasta eelarve koostamisel arvestada esile toodud argumentidega, et päästa Eesti transpordisektor täielikust hääbumisest.
Nimelt tekitab transpordiettevõtjatele erakordselt suurt muret 2016. Ja 2017. aastate vedelkütuse aktsiisi tõus ning 2018. aastal planeeritavad bensiini aktsiisi tõusud.
Juba praeguseks on kütusehinnad teinud liiga järsu tõusu. Eelmise aastaga võrreldes on diislikütus circa 26 protsenti ja bensiin circa 23 protsenti kallim. Aktsiisid on viimase paari aasta jooksul tõusnud 24 protsenti diiselkütusele ja 20 protsenti bensiinile, samal ajal kui naaberriigis Lätis on vastavad näitajad kolm protsenti ja seitse protsenti. Piiriäärsete naaberlinnade odav kütus ja alkohol on inspireerinud karikatuuride loojaid samavõrd kui kunagised soomlaste hordid üle lahe odava alkoholi järele.
Aktsiisi pooldajad opereerivad Eesti Vedelkütuseagentuuri kogutud andmetega, mille põhjal Eesti diislikütuse tarbimise graafik on 2016. aastal teinud teatava tõusu. Statistikast on kasu aga ainult siis, kui andmeid õigesti käsitleda ja adekvaatselt tõlgendada.
Nimelt jääb samasse perioodi suuremahuline aktsiisieelne kütuse ette varumise taktika ja arvestada tuleb ka liitlasvägede Eestisse toomisega, mis diislikütuse tarbimisele olulise osa on andnud.
Eesti Õliühing on seisukohal, et statistilised tarbimise numbrid aastate kaupa ei muutu võrreldavaks enne 2019. aastat, kui puudub kütuse varumine eelseisvateks aktsiiside tõusuks.
Valdkonnaekspertide ja praktilise poolega kokku puutuvate transpordisektori analüütikute hinnanguil on tänu märkimisväärsele hinnavahele viinud viis protsenti tarbijaist oma tankimise Lätti, mis tähendab arvutuslikult Lätile circa 100 miljonit liitrit vedelkütuse tankimist enam ja Eestile 45 miljoni euro ulatuses vähem makse. Läti aplodeerib.
Me konkureerime oma lähinaabritega samal turul ja märkimisväärselt suuremad maksud seavad meid paratamatult kehvemasse positsiooni. Et püsida mingilgi määral hinnakonkurentsis võrreldes teiste riikide vedajatega, peavad meie veondusettevõtted optimeerima sõiduaegade ja tankimisvõimalustega naaberriigis.
Oleme pidanud juba praegu Skandinaaviamaade, kes on meie olulisemad impordi ja ekspordi partnerid, veoringe pikendama, et veokid saaksid tankida odavat kütust Lätis. Seetõttu pikeneb tarneaeg umbes 24 tundi, mis ei ole veondusturu tihedas konkurentsis ja järjest rohkem tarneaegade minimeerimise poole liikuvas protsessis Eesti vedajatele soodne ning seab ohtu Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime.
Tulemuseks on see, et Eesti logistikud on hakanud välisvedajaid kasutama, kuna Eesti vedajad ei suuda hinna ja tarneajaga konkureerida.
Maanteetranspordi laienemine üha enam Lätti ja Leetu näitab ka naaberriikides ostetud veokite võrdlus Eestiga. Eestis jäävad need numbrid tugevasti alla naabritele, mis tähendab sektori koomale tõmbumist Eestis.
Lõppkokkuvõttes ei räägi me vaid transpordisektori hääbumisest, vaid tagasilöögist kogu Eesti majandusele.
Nii diislikütuse kui bensiini kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Aktsiisitõusust tulenev kütuse hinnatõus on ohuks Eesti muutumisel ääremaaks. Kütuse hinnatõus mõjutab kogu jaekaubandust ja tõstab toidu- ning tarbekaupade hindu, mille tõttu kannatavad kõige enam vähem teenivad inimesed.
Kütusetanklate võrgustiku kahanemine ja poodide sulgemine äärealadel on saanud faktiks. Varimajandus alles hakkab oma palet kütuseaktsiiside erinevuste tõttu näitama.