Margus Mihkels: võõrasse kloostrisse oma seadustega ei ronita (33)

Margus Mihkels
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Mihkels.
Margus Mihkels. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Mida? Mis «miks sa ei helistanud»? Kust mina teadsin, et ma siia satun. No mis on siis? Kuule, tule eest, ma astun sisse. Mida? Vaip maas? No mis siis, et teil on vaip maas? Mul on ka vaip. Määrib? Mis asi määrib? Pori? No mina ei ole süüdi, et vihma sajab. Pesete puhtaks oma vaiba, mida sa tõmbled nüüd.

Sul õgimist on midagi? Just sõite? No jube peenelt elame; tuleme kokku, sööme, ves… ves… vestleme, onju, ja… Einoh, eri peen värk. Kuule, ma pole hommikust saati süüa saand; ole mees, vaata, äkki on ikka midagi veel, mingit võileiba või midagi.

Mis see on? Mingi koeravorst vä? Siukseid asju söötegi vä? Kuule, ära ohi; ole mees, noh, mingit sooja toitu ei ole teil vä? Kuule? Kuuled vä?!

Mis need on? Multikad? Pane midagi normaalset nüüd! Või kuule, sul seda, noh, tead küll, seda lukus kanalit pole vä, ah? Mis? On sul vä? Ah? Tead küll, see, noh, kus… Hähähää, noh, tead ju küll, noh… Ah? Mis lapsed? Homme vaatavad oma multikaid, mis nüüd on siis… Noh, perenaisuke, kuhu nüüd siis? Perenaine! Ae!

Aa, täitsamees; tead, väga hea, ma pole hommikust… Kuule, mis see on? Kuule? See on ju mingi… Vii ära see. Ei, vii ära, ma ei taha, kurat… Kuule, a on sul see kanal vä? See, noh? On vä?

Kuule, aga sa ühe väikese leiad vä? Tead küll, noh! Ma pole ammu käind ka ja… No midagi sul ikka on, ma tean küll. Mis «mul on homme tööpäev», kurat, sa pole… Mina teen tööd, tead! Mina teen! Sa pole tööd näindki! Kuule, too nüüd, noh! Too üks väike, tead, noh, nii, noh… kombeks on ju… Ma tean, sul on küll! Ma tean!

Küllap hiljemalt siinkohal katkeks iga võõrustaja kannatus ja lapuline lendaks välja kas kraest kantuna või käeraudadest kistuna. Ja kes võiks asjade sellist käiku pahaks panna? Igas kojas kehtivad oma reeglid ja on pelgalt pererahva otsustada, milliseid vabadusi võõrulised võtta võivad. Mõni pere vaatab viltu neile, kes vale kahvlit tarvitavad, teised ei tee numbrit toanurka roojamisest.

Milline pere on Eesti? Kas lubame igal sisseastujal, olgu ta kui tahes kaugelt-lähedalt tulnud, mis tahes usutunnistusega või ilmavaatega, talitada oma arusaamade ja pruugi perra? Või oleme lahke, kuid väärikas pere, kes küll austab kaugelt tulnut ega keela tal oma kombeid täita, aga puhta poole peale poristes säärikutes siiski ei luba?

Pigem viimast. Mistõttu on kummastav, et üldse arutletakse, mis keeles meie lasteaedades-koolides õpetust anda. Eesti keeles, loomulikult! Kes tahab oma võsukese üles kasvatada mingis muus keeles, võib seda teha omal kulul ja riisikol. Riigi asi on hoolt kanda, et tema alamail oleks võrdsed võimalused, ja eesti- ehk riigikeelne algõpe on sel teel esimene samm. Muidu jäämegi tootma enklaavipõlvkondi, kellel ongi õigus öelda, et nemad ei oska, saa, taha.

Kommentaarid (33)
Copy
Tagasi üles