Kaur Kender et al*: Käed eemale Aaviksoost

, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaur Kender
Kaur Kender Foto: Pärnu Postimees.

Inimesed (ja ma pean silmas just teid: Raud, Tarand, Vaarik, Tamm, Jüristo et al), miks te õrritate Aaviksood päevalehtedes ja internettides? Resoluutsest, barbaarsest ja hulljulgest kaitseministrist on saanud hipi ja lillelaps. Äkki isegi... Jumal hoia... Issand... EI! Kui kohutav on mõelda, et järsku on nüüd tegu tõesti «poistebändi» «liikmega». Ei!!!



Mees, kelle kohta alles nädal tagasi ütles militaar­korüfee Mart Laar, et «tema sõjaväelikku kätt on haridusministeeriumile vaja», avaldas möödunud neljapäeval Eesti Päevalehes segase nutumaigulise kirjutise, kus ta rõhub usule, lootusele, armastusele. Nagu ei olekski tegu Anna-Maria Galojani mõttevennaga, keda ei heiduta tõde, faktid ja rinnalastele ja humanitaaridele välja mõeldud «reaalsus».

Raud et al esindavad sellist hiilivat haritlust, mis nagu tahaks keelata võimaluse, et inimene võib lihtsalt loll olla. Kus on põhiseaduses või üldse seadustes kirjas, et kaitseminister peab aru saama asjadest, millest ta ajalehes kirjutab? Ja kes ütleb, et ta ei või olla totaalselt loll nii filosoofias, psühholoogias, ajaloos kui ka etnograafias? Miks ei tohi kaitseministri ajalehelood kõlada, nagu oleks tegu Ukraina eriteenistuste infosõja untsu läinud eksperimendiga? Sellist seadust ei ole. Kuid ometi tahavad Raud et al jätta muljet, nagu oleks selles midagi halba, kui inimene on nii loll, et võrdleb kaudselt valetamisega põhiseaduslikku õigust mitte anda tunnistusi enda ja oma lähedaste kohta.

Sest tunnistagem nagu Tõnu Viik: tõepoolest ei teinud Aaviksoo oma artiklites otsest üleskutset valetamisele. Kuid igale mittehumanitaarist jobule oli ometi selge, et kui tegu pole päris natsi, siis vähemalt protonatsiga. Tattninad. Iga algaja kriminaal teab, et ähvarduse «ma löön su maha!»  lõppu tuleb lisada «kuid seda ma ju ei tee». Viik, kas isa ei õpetanud, kuidas pensionäridelt kotte rebida ja 05 tagatulesid varastada, sinimustvalge lipp ümber ja rahvuslik lauluke suul?

Vaatamata sellele, et infosõjas surma ei saa, on ­Aaviksoo juba kreenis ja see pole suu, mis tal lahti on, see on aparell. Ta ei saa siiani aru, mis teda tabas. Ja ärme küsi, mida meie saame veel teha Aaviksoole. Küsime, mida tema saab teha meile. Mul üks mõte on.

Fortune avaldas 2007. aastal uudise**, et Warren Buffett, üks maailma rikkamaid mehi, pärineb ema poolt kas Ibeeriast või Eestist. Ma ei suuda jätta tsiteerimata Aaviksood: «Tuumikosa moodustab meie päritolu. See, kes me oleme ning mis on meie sünnipärane loomus. Just sellepärast hoiavad kõik riigid, rahvad ja inimesed kui kõige kallimat vara lugu oma pärinemisest ja sündimisest.» Seepärast peaks piisama Fortune’ist, et anda Warren Buffettile Eesti kodakondsus, sest kellelgi ei ole õigust W. B.-d meilt «tõemõõgaga» ära võtta – ükskõik mida W. B. ise arvab.

Samas on väga huvitavaid edasiarendusi – knol.google.com/k/ancestry-of-warren-buffett ütleb, et W. B. ema Leila Stahl pärineb Edward Esimesest. Natuke valet (sorry, entusiasmist kantud pooltõde) – ja me püüame kaks kärbest korraga: Edward I ja Warren Buffetti. Ja arusaadavalt on nüüd piiramatu võimalus hargneda mööda Plantagenetide hõimupuud. Mis jõuab kindlasti ka Skandinaaviasse – seega Põhjamaale. Aga see viimane olemegi ju MEIE.

Minu ettepanek on, et paneks W. B. Eesti passi ja Joanna M.-ile mõeldud medali veekindlasse kotikesse ja seoks selle ümber Aaviksoo kaela. Sinna kinnitaks ka GPS-saatja, et saaks internettidest jälgida. Ja siis laseks ERSO muusika saatel Aaviksoo linnahalli juurest vette. Las ujub Isamaa auks ja Emakeele iluks ajaloolise Titanicu käilavees üle Atlandi ookeani. Warrenile rõõmusõnumit viima. Ja meie rahvuslikku tuuma täitama. Ja ei hukkunud ta põrkumisest Tõega, Tarandiga ega ka Rauaga. Ei tee ka jäämäed midagi. Sest tegu on Titaaniksooga.

Põrgusse tõde: Edward I ja W. B. on väga väärikad kärbsed! Ja kes enam ütleb, et eestlastel pole kunagi oma kuningat olnud? Mnjaa... lähen kaitseministeeriumisse aumärgi järele. Mart, jäta medal kapi peale.
Pühendamata lugejatele: mitte keegi ei ole provotseerinud Jaak Aaviksood avaldama kahte artiklit infosõjast. Viimane neist ilmus Diplomaatias kaks nädalat tagasi. Kaur Kender kutsub Aaviksooga vaidlejad korrale.

* Autorid on autorile teada. Suur tänu.
** http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune_archive/2007/06/11/100060549/index.htm

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles