Hoolimata sellest, et Donald Trump pole presidendina samahästi kui mitte midagi teinud, saadab iga tema liigutust meeletu ažiotaaž. Oma bravuurikaid valimiskampaaniaaegseid lubadusi ta täitma pole kiirustanud, samas pole seda teinud ka tema vastased, kes lubasid Trumpi võidu korral, kes Kanadasse, kes Jupiterile kolida või veel midagi totramat teha.
Erandiks on Trumpi poolt valimistel välja käidud lubadus loobuda 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe täitmisest, mis tähendab arengumaade toetuseks loodud ÜRO fondide kliimaprogrammide rahastamise vähenemist kui ka USA atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside hulga kärpimise tempo aeglustumist.
See on energiakompaniide huvides, kelle huvisid Trump kaitseb ja kes omakorda toetasid Trumpi 2016 valimistel. Pariisi kliimaleppe täitmine tähendab neis firmades töökohtade kaotust, nende arv on viimase 15 aasta jooksul niigi viis korda vähenenud. Praegusel juhul on poolte huvid ja kasu nähtavad.
Trump ongi seda sammu põhjendanud töökohtade kaotusega ning vähemarenenud riikidele konkurentsieelise loomisega arenenud riikide majanduse arvel, mistõttu ta nõuab olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist USA kasuks.
Hoopis teine nüanss on selle otsuse pikaajalised tagajärjed. Esiteks peame igasuguste nii sel kui ka järgneva kümnendi vältel sõlmitavate kliimakokkulepete puhul arvestama, et nende tagajärjed annavad end tunda mitte varem kui selle sajandi teisel poolel.
Teiseks on see pikk protsess. Kui Ühendriigid otsustavad Pariisi kliimaleppest taganeda, on neil veel juriidilised kohustused 2020. aasta lõpuni, mil USAs on värskelt lõppenud järgmised presidendivalimised. See protsess oleks kiirem, kui USA teataks täielikust kliimamuudatuste raamkonventsiooni täitmisest loobumisest, kuid see oleks väga radikaalne samm tõsiste tagajärgedega.
Trumpi otsus lähtub majanduslikest kaalutlustest ja aeg näitab, kas see arvestus peab paika. Praegu kuulub Ühendriikidele maailmas esikoht roheliste tehnoloogiate rakendamisel. Muidugi eksisteerivad maailmas endiselt suured fossiilsete kütuste varud, kuid me seisame juba selgelt nende ajastu loojangul. Energia tootmine taastuvatest ressurssidest areneb sedavõrd kiiresti, et paljudes maades eelistatakse elektritootmisel kivisöega köetavate elektrijaamade rajamisele tuule- ja päikeseenergiat, kuna see tehnika on juba lihtsalt odavamaks muutunud.
Seepärast toodetakse ainuüksi mõnes Ameerika osariigis juba praegu enam tuuleenergiat kui mõnes teises juhtivas tööstusriigis ning taastuvenergia tootmisega on Ameerikas hõivatud mitu korda rohkem inimesi kui fossiilsete kütuste ammutamisega. Rohelise energia tootmine, nagu ka kliima, elab neli aastat Trumpi üle, sest teatavaid protsesse ei ole võimalik enam tagasi pöörata.