Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

PÄEVAINTERVJUU Marek Strandberg: Trumpi otsus lõhestab Ameerika Ühendriikide rahvast veelgi

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Keskkonnaaktivist Marek Strandberg ja geoloog Anto Raukas arutlesid Postimehe otsestuudios, kas USA president Donald Trump ohustab planeedi tulevikku. Nimelt peetakse Trumpi taandumist kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisest ajalooliseks veaks.

Strandberg rääkis Postimehe otsestuudios, et kõigepealt tasuks vaadata kogu seda ahelat, millele selline otsus järgnes. Eeskätt tuleks meenutada Trumpi käiku Lähis-Itta saudide juurde ja seal suure relvatehingu sõlmimist.

«Loomulikult selle vastu tuli midagi lubada, seda enam, et ka selle vastu, et saudid veidikene Lähis-Idas Trumpi mõistes või maailma mõistes korda looksid. Ja tõenäoliselt see oligi lubadus tarbida nende naftat veel rohkem või vähemalt samal tasemel, sest üks on selge, et kui Ameerika Ühendriigid järgmise kümnendi jooksul vähendaksid fossiilsete kütuste tarbimist, siis ennekõike tähendaks see seda, et Pärsia lahe piirkonnast nagu ka kogu Araabia poolsaarelt enam naftat ei ostetaks ja vaadates, mis seal toimub, on see nende inimeste jaoks loomulikult krahh,» rääkis ta.

Strandbergi sõnul on Trumpi kaalutlused poliitilises mõttes väga lihtsad. «Ta saab aru, et tema peale vaadatakse, nii nagu ka Angela Merkel on välja öelnud, küllaltki põlglikult Euroopas, aga Trump on pidanud elus hästi palju ärilisi läbirääkimisi ja tema kaalutlus on, et see Euroopa kurjus ei kujune mitte mingil juhul sõjaliseks konfliktiks, et mul on vaja lahendada see keeruline olukord seal Lähis-Idas.»

Raukase sõnul oli sellist otsust ette oodata, sest Trump on korduvalt öelnud, et selline rumalus, nagu Pariisi kliimalepe, tuleb ära lõpetada, tuues põhjuseks, et kliimamuutused ei ole vaid inimtekkelised, vaid selle taga on ka võimsad looduslikud protsessid. Ta nõustus, et Trumpi otsuse taga on ka suur fossiilkütuste vajadus.

Strandbergi sõnul lõhestab Trumpi otsus suure tõenäosusega Ameerika Ühendriike ja sealset rahvast veelgi, nagu see juhtus juba peale valimisi. Ent kõik need ettevõtted, kes on panustanud ökoloogilise vastutustunde peale, ilmselt siiski leiavad oma turu ja tarbijad. Ettevõtlusvabadust ei hakata tõenäoliselt piirama ning Ameerika Ühendriikides juba omaette ikooniks muutunud taastuvenergia ettevõtted, elektrisõidukeid tootvad ja teised taolised ettevõtted jäävad püsima ja oma tegevuses vabaks.

Raukas tõi jutu sisse Venemaa, märkides, et suurriik on küll kliimaleppele alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud ja tõenäoliselt ka ei tee seda. Strandberg leidis, et vaatamata sellele, mida Trump või Putin (Venemaa president Vladimir Putin - toim) teevad, oskavad ilmselt väga paljud inimesed teha õigeid valikuid ja näha tervikpilti. See ongi tema hinnangul kõige olulisem, et inimeste teadlikkus kasvaks ning ka ettevõtted saavad siinkohal palju ära teha, näiteks kas või lahti seletada, mis vahe on loomsel lihal ja proteiinirohkel lihalaadsel tootel ning mida see tegelikult ökosüsteemi jaoks tähendab.

Raukase sõnul väidab suur osa teadlasi, et inimene oluliselt mõjutab kliimat, et kliimamuutus ongi inimese poolt tekitatud ja põhjustatud, ent nii see tema hinnangul siiski ei ole. «See mõjustab, aga ei ole määrav.»

Trump teatas neljapäeval, et USA taandub Pariisi kliimaleppest ja soovib alustada läbirääkimisi parema kokkuleppe üle. Ühendriike kohustab lepe kärpima kasvuhoonegaaside emissiooni 2025. aastaks 2005. aastaga võrreldes 26-28 protsenti.

USA on Hiina järel maailma suuruselt teine kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja.

Trump selgitas telefonivestlustes Kanada peaministrile Justin Trudeaule, Saksa kantslerile Angela Merkelile, Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile ja Briti peaministrile Theresa Mayle oma otsust lahkuda Pariisi kliimaleppest, teatas Valge Maja.

Tagasi üles