Jüri Kadak: Venemaa ja Valgevene harjutavad ühisõppusel Baltimaade äralõikamist muust Euroopast (17)

Jüri Kadak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Kadak
Jüri Kadak Foto: Erakogu

Venemaa ja Valgevene selle aasta suur ühisõppus Zapad-17 ajab oma agressiivse olemusega naabrid ärevile, kirjutab eruohvitser Jüri Kadak.

Venemaa kavatseb selle aasta septembris NATO ja Euroopa Liidu piiri ääres koos Valgevene relvajõududega läbi viia strateegilised suurõppused Zapad-17 (vene keeles «Запад–2017»). Kreml on selle korraldamiseks julgust saanud varesematest provokatsioonilistest suurõppustest.

Tegemist on Venemaa suurima sõjalise õppusega peale Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu avalduse kohaselt on 2017. aasta sügisel Valgevenes ja Kaliningradi oblastis toimuvate õppuste kava koostamisel arvesse võetud NATO tegevuse aktiveerumist Venemaa ja Valgevene Liitriigi piiridel.

Seega on nendel Venemaa ja Valgevene territooriumil aset leidvatel eri väeliikide vahelistel ühisõppustel nii poliitiline kui ka sõjaline eesmärk. Õppustel osalevad peale maavägede ka Venemaa Balti laevastik ning õhu- ja kosmoseväed. 

Valgevene analüütikud leiavad, et õppuste käigus võivad Venemaa relvajõud läbi mängida nii Valgevene kui ka Venemaa Kaliningradi oblasti territooriumil ulatusliku manöövri strateegiliste grupeeringute loomiseks 64 kilomeetri pikkuse Poolat ja Leedut (ühtlasi Baltimaid) ühendava Suwałki koridori, mis piltlikult on 10 kilomeetrit pikem kui Tallinnast Raplani (53 kilomeetrit), hõivamiseks.

Poola piiripost Leedu ja Kaliningradiga. Sealt saab alguse 75 kilomeetri laiune nn Suwałki koridor, mis ühendab Baltimaid Poolaga. / Scanpix
Poola piiripost Leedu ja Kaliningradiga. Sealt saab alguse 75 kilomeetri laiune nn Suwałki koridor, mis ühendab Baltimaid Poolaga. / Scanpix Foto: JANEK SKARZYNSKI/AFP/Scanpix

2009. ja 2013. aasta õppuste lõpuraportite kohaselt on teada, et Venemaa ja Valgevene on ka varem harjutanud üheaegseid rünnakuid nii Kaliningradi oblasti Dobrovoltšeski ja Valgevene Goža polügoonide suunalt eelpool nimetatud Suwałki «pudelikaela» hõivamiseks ja sellega «Balti katla» (vene keeles «Приба́лтийский котёл») loomiseks. Pole kahtlust, et selle «Balti katla» loomist harjutatakse ka nendel 2017. aasta õppustel.

Maapealsete operatsioonide toetamiseks mängitakse Venemaa Balti laevastiku, õhu- ja kosmosevägede ning nende käsutusse antud täiendavate jõududega ilmselt ka läbi Läänemere akvatooriumi ja selle kohal asuva õhuruumi blokeerimine Kaliningradi-Gotlandi vahelises lõigus, et sulgeda juurdepääs Balti riikidele nii merelt kui ka õhust. Samuti mängitakse läbi dessantoperatsioone nii õhust kui ja merelt ja laskeväljadel viiakse läbi laskeharjutusi.

Totaalsed õppused

Õppuste läbiviimiseks kasutatakse Kaliningradi oblasti lõunaosas, vahetult Poola ja Leedu piiridel asuvat Dobrovoltšeski polügooni, kus juba nõukogude ajal harjutati tankimanöövreid ja lahingulaskmisi raskerelvadest.

Balti laevastiku käsutuses on Kaliningradi oblasti mereäärne Hmeljevka polügoon nii lahinglaskmisteks kui ka dessantoperatsioonide harjutamiseks. Valgevenes antakse õppuste käsutusse Lääne-Valgevenes, Poola ja Leedu piiride vahetus läheduses, Grodna linna piirkonnas asuvad Obuz–Lesnovski ja Goža ning Bresti polügoonidel. Neile võidakse lisada ka juba nõukogude perioodil kasutust leidnud 227. üldvägede polügoon Minski oblastis Barõssavi külje all.

Polügoonidele püstitatakse ka linnalahingute harjutamiseks hoonemakette.

Osa õppuse elemente mängitakse läbi nii Venemaa territooriumil kui ka Põhja ja Musta mere akvatooriumitel.

Valgevene osaleb õppustel oma kõikide väeliikidega, mille rahuaja koosseisu kuulus eelmisel aastal 64 932 sõjaväelast ja tsiviilisikut. Maavägede koosseisus on 602 tanki, 886 jalaväe lahingumasinat ja 192 soomustransportööri. Organisatsiooniliselt kuulub maavägede koosseisu neli mehhaniseeritud brigaadi, üks raketi-, üks reaktiivsuurtükiväe- ja kolm suurtükiväe brigaadi ning kaks eriotstarbelist üksust. Õhujõududel on kolm lennuväebaasi 54. lennuki ja 32 kopteriga. Raadiotehnilised väed koosnevad 2. raadiotehnilist brigaadist ja 3. õhukaitse raketipolgust. Operatiivselt alluvad Valgevene relvajõud kaheks, lääne ja loode operatiivjuhatuseks.

Šoigu esitatud andmete kohaselt võib õppustel Zapad-17 osaleda 125 000 sõjaväelast ja 97 000 tsiviilpersonali hulka kuuluvat isikut, kokku 222 000 meest ja naist, mis on 33 korda suurem kui 2015. aasta sarnastel õppustel.

Vene sõdur. / Scanpix
Vene sõdur. / Scanpix Foto: SCANPIX

Lisaks varem osalenutele võidakse Valgevenes toimuvatele õppustele kaasata Kremli plaanide kohaselt ka hiljuti taasloodud ja Venemaa lääne sõjaväeringkonna koosseisu kuuluv 1. kaardiväe tankiarmee.

Väeosade transportimiseks Valgevenesse on Venemaa kaitseministeerium broneerinud 5265 raudteevagunit ja platvormi. See vedude maht on 83 korda suurem kui 2015. aasta õppustel.

Kaliningradi oblasti suunalt kaasatakse õppustele endise 11. kaardiväe armee riismetele loodud Balti laevastiku merejalaväe, rannakaitse ja lääne sõjaväeringkonna 11. armeekorpuse brigaade ja tema toetusüksusi.

Mingis õppuste vormis osalevad ka lääne sõjaväeringkonna 6. üldarmee, sealhulgas Luugas paiknev raketiväeosa, Pihkva piirkonnas paiknev 2. eriotstarbeline brigaad (vene keeles спецназ), 76. (Pihkva) ja 106. (Tuula) õhudessantdiviisid.  

Õppustel osaleb ka Venemaa Balti laevastik, mille lahingulaevad on juba praegu koondatud Kaliningradi piirkonda ja Peterburi ning Kroonlinna alla on jäänud ainult abi- ja õppelaevad. Laevastikku võidakse tugevdada ajakirjanduse andmetel. Põhjamere laevastikku  kuuluva maailma suurima tuumaallveelaeva Dmitri Donskoiga ja põhja laevastiku lipulaeva, tuumaristleja Pjotr Velikiga. Viimased viibisid alles hiljuti Vahemeres idaosas.

Vene tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Barentsi merel. / Scanpix
Vene tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Barentsi merel. / Scanpix Foto: SCANPIX

Ilmselt oleks Läänemerre toodud ka Mistral-tüüpi kopterikandjad, mida Venemaale kehtestatud sanktsioonidega üle ei antud. Vene ajakirjandusest on läbi käinud lühiteated, et õppuste üheks osaks on ka meredessandi harjutamine, kus peale Balti laevastiku merejalaväge osalevad ka teiste laevastike merejalaväelased.

Õppused ajavad naabrid ärevile

Samal ajal kui Vene kindralstaap valmistab palavikuliselt ette eelseisvaid õppusi Zapad-17,  ei ole Valgevene kindralid sellesisulist käsku oma presidendilt siiani saanud. Aljaksandr Łukašenka on oma väljaütlemistes nende õppuste suhtes muutunud ettevaatlikuks, ja napisõnaliseks on muutunud ka Valgevene diplomaadid.

Kuigi Valgevene kaitseminister Andrei Ravkov on märkinud, et tema riigi ja Venemaa strateegilistel ühisõppustel on ainult kaitse-eesmärk[16],  tekitab see pingeid Valgevene naaberriikides. 

Valgevene lõunapiirilt on Kiievisse linnulennult umbes 100 kilomeetrit ja Gomelist jääb Kiievini mööda raudteed 224 kilomeetrid. Ohtu tunnevad peale Poola ka Läti ja Leedu, sest lätlastel on Valgevenega 173 kilomeetrit ühist piiri, leedulastel aga 678 kilomeetrit.

See aga eeldab nendelt riikidelt täiendavate kaitseabinõude loomist. Ukraina on ilmselt sunnitud tooma oma piiridele Valgevenega täiendavaid relvaüksusi olukorras, kus Donbassis käib sõda. Eksisteerib oht, et Venemaa võib kaasata Valgevenet sõtta Ukrainaga. Poola ja Balti riigid on aga sunnitud aktiveerima läbi NATO Suwałki koridori ühiskaitset.

Isehakanud Donetski Rahvavabariigi eest võitlev Vene-meelne separatist näitab kaasvõitlejale oma armi. / Scanpix
Isehakanud Donetski Rahvavabariigi eest võitlev Vene-meelne separatist näitab kaasvõitlejale oma armi. / Scanpix Foto: SCANPIX

Teiseks, rahvusvaheliste ekspertide arvamuse kohaselt võib Kreml Valgevenes toimuvate ühisõppuste käigus sinna sisseviiduid relvajõudude grupeeringute väljaviimisega mitte kiirustada ja püstitada selleks rea tingimusi. Selleks võib olla lääneriikidele esitatav ultimatiivne nõue NATO relvajõudude lahkumiseks Balti riikidest. Valgevene strateegiliste ja välispoliitiliste uuringute keskuse ekspertide hinnangul võidakse luua õppuste käigus Valgevenesse Vene õhujõudude baas.

Kolmandaks, Venemaa poleks Venemaa, kui ta suurõppuste käigus ei mängiks läbi järjekordselt Suwałki «pudelikaela» ehk koridori hõivamise kava Balti riikide isoleerimiseks ülejäänud NATOst ja Euroopa Liidust maismaal. Taoline, kuid juba reaalne sõjaline operatsioon võib käivituda siis igal venelastele soodsal ajastusel.

Neljandaks, õppused Zapad-17 võivad pingestada ka olukorda Läänemerel ja selle kohal asuvas õhuruumis erinevate ohusituatsioonide tekkimisega, nagu näiteks teiste riikide õhuruumi rikkumine. 2011. aasta õppuste käigus toimus Balti õhuruumis rahvusvaheline intsident, kus Vene luurelennuk A-50 rikkus Eesti õhupiiri. Saksa õhujõudude hävitajad olid sunnitud sellele reageerima. Vahejuhtumis osalesid ka teised Vene lennukid ja vaatlejatena Soome õhujõud. Taolises pingelises olukorras piisab ainult ühest väiksest intsidendist, et õppus kujuneks sõjategevuseks. 

Ohuolukord Läänemerel võib tekkida ka siis, kui õppused toimuvad nii Gotlandi kui ka Bornholmi lähistel, kus peale teise maailmasõja lõppu uputas Nõukogude merevägi umbes 50 000 tonni Natsi-Saksamaa keemiarelva saarte läheduses asuvatesse sügavikesse. Täna ei tea mitte keegi, kuidas need keemiarelvad reageerivad nende puudutamisel või sinna sattuvate mürskude plahvatuste mõjul. Halvemal juhul võib see kogu Läänemere ja selle regiooni muuta surnud piirkonnaks. 2006. aastal käsitleti neid küsimusi Moskvas paiknenud NATO infokeskuse initsiatiivil ja rahastamisel toimunud konverentsil. Kuid peale infokeskuse juhataja Isabelle François' (Kanada kodanik) ja veel ühe tema büroo töötaja väljasaatmist Venemaalt see ettevõtmine soikus.

Allveearheoloog Läänemere põhjas. / Scanpix
Allveearheoloog Läänemere põhjas. / Scanpix Foto: SCANPIX

Kuni tänaseni on Läänemere suhtes kehtinud vastastikune arusaam, et sinna tuumaseadmetega lahingulaevu ei saadeta, sest avarii puhul ei suuda väike Läänemeri ise utiliseerida merre sattunud radioaktiivset reostust.

Viiendaks, kõige halvema stsenaariumi kohaselt võib Venemaa Valgevene annekteerida ehk liita ta Venemaa ja Valgevene ühisriigi staatuse kohaselt endaga. Sõjalise konflikti puhul läänega muutub Valgevene sellega Moskva omapäraseks sõjaliseks puhvriks ja võtab vastu suuremad sõjalised löögid, juhul kui ei käivitu tuumasõda.

Sellises olukorras võib Venemaa temale soodsatel tingimustel, näiteks sõjategevus Korea poolsaarel, käivitada teise rinde Ukrainas ja sõjalise operatsiooni kas Suwałki «pudelikaela» hõivamiseks läbi Leedu ja Poola territooriumite ning sellega luua «Balti katet» ehk isoleerida Balti riigid ülejäänud maismaa-Euroopast. Sellisel juhul jääb kõige muu kõrval planeeritav Rail Baltic ilusaks unenäoks ja kas siis renoveeritakse Rail Sibir?

USA president Donald Trump peab kellegagi presidendilennuki Air Force One pardal vestlust. / Scanpix
USA president Donald Trump peab kellegagi presidendilennuki Air Force One pardal vestlust. / Scanpix Foto: Shealah Craighead/White H/Scanpix

NATO ei ole jäänud neis küsimustes passiivseks pealtvaatajaks. Alles hiljuti toimunud NATO Brüsseli tippkohtumisel viitas USA president Donald Trump Venemaa poolt tulevatele ohtudele ja tuletas oma liitlastele alliansis meelde oma kohustuste täitmist kaitsekukutuste küsimuses. See aga tähendaks kunagise tema eelkäija Ronald Reagani strateegia kordamist võidurelvastamise võidujooksus, kus Venemaast ei ole NATO-le vastast.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles