/nginx/o/2017/05/31/6728537t1h6e4f.jpg)
Inimarengu aruande ilmumisest on Eestis kujunenud tähelepanuväärne sündmus ja igasuguse kahtluseta on see nii ka seekord. Siduv teema – rändeajastu – osutab nii muutustele maailmas ja Eestis kui ka vägagi selgete sõnadega sellele, mismoodi muutuvates oludes Eesti huvisid silmas pidada.
Täna tutvustavad sotsiaalteadlased «Eesti inimarengu aruannet» riigikogus ja tänasest Postimehest saate lugeda selle peatoimetaja, professor Tiit Tammaru ülevaadet aruande järeldustest. Postimehe laupäevalisas Arvamus ja Kultuur ilmuvad juba ülehomme veel põhjalikumad artiklid teemadest, mis ses Eesti ühiskonna ühe teekaardi rollis olevas aruandes on käsitlemist leidnud.
Kuidas lugeda inimarengu aruannet? Sellest ei peaks saama hädaldamise ja vingumise abimaterjal, vaid üks tugi selleks, et targemini Eestile arenguvõimalusi otsida. Tõsi, näiteks sotsioloogid tegelevadki sageli ühiskondlike hädade ja kõikvõimalike lõhede välja selgitamisega. Ja ka ajakirjanduslikus käsitluses on kerged tulema klikinäljased küsimused stiilis «mis Eestis veel halvasti on?», sest nii on mugav tähelepanu võita.
Asja tuum on aga püüda aru saada, millised on ohud, aga vast veelgi enam väljakutsed ja võimalused, ning mida me saaksime teha, et olla homme paremas strateegilises positsioonis, kui oleme täna. Seekordse inimarengu aruande ülesehitus toetab väga hästi lugejat, kes otsib sealt strateegiasoovitusi ja selgitusi ning andmeid, mis neid soovitusi põhjendavad. Seega pole mingit põhjust lugeda, nina norus, vaid pea püsti tulevikku vaadates. (Ja kriitiliselt mõeldes ju igal juhul, eks? Tegu pole ometi jumaliku ilmutusega, vaid teadlaste sõnumite ja argumentidega, mis on lugemiseks mõtlevatele inimestele.)
Aruande ettevalmistamine on kestnud umbes poolteist aastat. Rändekriis, mis üleeelmisel aastal Euroopat tabas, võis küll olla üks lisatõuge selleks, et teemaks valiti rändeajastu, ent ilmselgelt polnud see ainus ajend. Aruande tekstides ülemäära pateetiliseks ei minda, ent võib öelda küll, et kõige laiemalt on küsimus eesti keele ja kultuuri säilimises läbi aegade. Kuidas seda rändeajastul kindlustada, sellele aruandes vastuseid otsitaksegi.
Eesti arengu kolm olulist väljakutset järgmiseks paariks aastakümneks on rändesõltuvusega toimetulemine, hargmaisusega kohanemine ja ühiskonna sidususe suurendamine, kirjutab Tiit Tammaru tänases lehes. Kui te need sõnumid rahulikult läbi loete, siis näete, et oleme seekord saanud selgesõnalise inimarengu aruande, millega on täiesti võimalik kaaluda ka päevapoliitilisi valikuid ja küsida, kuidas need lähevad kokku strateegiliste sihtidega.
Hea töö, «Eesti inimarengu aruande» autorid!