Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaksmeelne Keskerakond

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Ratas ja Keskerakond | FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Keskerakonna hümn on hoogne ja meeldejääv: «Olla te võite meis kindlad, eesmärk meil ühine on, ühte seob Eesti jaoks sõnad ja teod üksmeelne Keskerakond.» Selles uhkes rõkkavas refräänis võiks pea kõik hüüatused ajakohastada.

«Kindlad te olla ei või meis»

Keskerakonna puhul ei julge eriti mitte milleski väga kindel olla: ühele rahvale räägitakse üht, teises keeles kõlavad hoopis teised, isegi räigelt vastupidised sõnumid. Peaminister Jüri Ratas ise ei saa olla kindel peaaegu mitte kellegi peale oma erakonnas. Ta ei tea, kust järgmine ahastama panev sõnum tulla võib. Kelle eest tuleb taas punetavail põsil võitlema hakata, kaitsepositsioonile asuda. Prügikalade kinninabimine võib olla alles algus linnaplatsi puhtaks löömisel.

«Eesmärki polegi meil»

Ühist eesmärki ei paista ja eri leerid sikutavad erakonda ühele ja teisele poole piiri. Ainus siduv eesmärk on Tallinnas võimu säilitamine, kohalike valimiste võitmine. Jüri Ratast iseloomustavad teda hästi tundvad inimesed, tema võitluskaaslased korvpalliväljakult kui suurepärast organiseerijat, kuid tema nõrkus on suure pildi puudumine. See kumab üsna selgelt välja kogu Savisaare-järgsest erakonnast, mille ülevõtmisega Ratasel, Mailis Repsil ja Kadri Simsonil nii suur rutt taga oli.

Ratas on meeskonnamängija, aga liiga tagasihoidlik. Korvpalliväljakul söödab palju, aitab mängule visalt kaasa, vajadusel viskab ka korvi poole ja teinekord tababki. Erakonna eesmärgi sõnastamise ja uueks loomisega pole temalt seni aga veel kolmepunktiviset tulnud. Ainus eesmärk ei tohiks olla riigikogu fraktsiooni ees pugemine, et see jumala abiga ikka koos püsiks ja peaministripartei staatust oma isepäisusega ei vääraks. Varem kätte võidetud võimule on ehitatud kogu kohalike valimiste kampaania. Plakat kirjaga «Teised lubavad, meie teeme» sel nädalal Stenbocki maja kõrval linnamüüril näitab, et Keskerakonna hüljanud reklaamigeeniuse Paavo Pettai K-kohukeselisest käekirjast pole loobutud.

«Lahku meil lähevad sõnad ja teod»

Kord oleme NATO poolt, Korb ei ole. Eestikeelne haridus on ülimuslik kõigis koolides, samas mõnes äkki ka mitte. Korruptsioonil pole meie erakonnas kohta, aga õige pisut võib ikka ära kannatada küll. Sputnikule intervjuu andmine on halb, aga mis seal ikka, kui mikrofon juba kätte pistetud.

«Kaksmeelne Keskerakond»

Tammsaareliku elufilosoofiaga Ratas tõepoolest naudib mööda Eestit ringisõitmist, igale vastutulijale käe ulatamist, omavalitsuste inimestega suhtlemist, rongis kommide jagamist. See on ta loomuses, mitte poos. Seda keerulisem on tal nüüd püüda ühte siduda 25-aastast kaksmeelset erakonda, mille liikmeist osa võtab teda kerge saagina. Kakskeelsus, pigem mitmekeelsus on alati kosutav, kuid võidelda sihipäraste meelsuselõhestajatega on kindlasti keeruline.

***

Refrääni tõlgendamine võib olla liiga järsk, tunnistan, sest Keskerakonna juht ja peaminister Ratas näitas end sel nädalal väga otsustavalt ja jõuliselt. Neelas mehiselt alla nädala alguse uudise, et nende toetus Tallinnas on võrreldes märtsiga kümme protsenti kahanenud. Ratas ei klõpsanud tõsiselt eksinud ministrile portfelli määramatuks ajaks käeraudadega käe külge – nagu näiteks Reformierakonnal tavaks –, vaid ootas Mihhail Korbilt kohe ametist lahkumist. Tallinna prügikuninga šahti langemise järel ei olnud pikka juttu ja Eesti julgeolekuorganite süüdistamist, vaid anti selge sõnum, et Arvo Sarapuu ei saa abilinnapea kohal jätkata. Seega oli see nädal kellele loodetud, kelle jaoks oodatud «ratastroof», aga Ratasele enesele usutavasti omajagu ka kergendus.

Tagasi üles