Jaak Jõerüüt: peaminister peab ministri välja vahetama

Jaak Jõerüüt Foto: Sander Ilvest

Peaministril ei ole seekord võimalust midagi välja vabandada, tema erakonna ministril Mihhail Korbil tuleb valitsusest lahkuda, kirjutab kolumnist Jaak Jõerüüt.

Mihhail Korbi puhul ei loe lapsik sõnade tagasivõtmine erakonna survel ega peaminister Jüri Ratase leebe selgitus mitte midagi. Kaitsevõime fundamentaalne otsus ja pikaajaline konsensuslik kurss ei ole mõni omakandi maanteetruubi raha või maksupromilli muudatus – minu pärast vaieldagu parlamendis sellise suurusjärgu asjade üle kui kaua ja kui palju tahes!

Aga ministripositsioonis isiku ükskõik kui segaselt põhjendatud avalik seisukohavõtt selle kohta, et tema ei soovi NATOt, on täiesti lubamatu. Tagasivõtmine ja õiendamine tekitab lihtsalt üha jaburamaks muutuva olukorra, kus homme võib teatada keegi ministritest, et talle isiklikult ei sobi Eesti põhiseadus ja ülehomme õiendada, et käib küll. Nii murenebki riigi usaldatavus, nii lagunevad tema alustalad.

Häda on selles, et üks minister on paljastanud korraga mitu oma nõrkust. Esiteks selle, et ta ei tea, et valitsuse iga liikme avaldused on poliitilises signalisatsioonis alati tugevamad kui parlamendi liikmete omad, viimastel on klassikaliselt küll mitte mõõtmatu, aga siiski vabam voli arvamusi avaldada.

Teiseks ei tea ta, et julgeolekupoliitikaga ei mängita üheski riigis, kergemeelsus julgeolekupoliitika vallas on korraga nii oma oksa saagimine kui ka omale noaga kätte torkamine. Kolmandaks selgub, et valitsuse liige ei tea absoluutselt, kuidas toimib rahvusvaheline signaalsüsteem...

Ma ei tahaks sel teemal liiga palju peatuda, ütlen ainult, et kujutan hästi ette, millise sisuga raportid on juba lennanud Eestis olevatest saatkondadest oma pealinnadesse ja mis sellele järgneb. (Vahemärkusena ettepanek: peaminister peaks korraldama välisministeeriumi abil oma valitsuse liikmetele rahvusvahelise signaliseerimise alase koolituse, enne kui järgmine karm poliitiline prohmakas laual).

Neljandaks – võiksin ju öelda, et pole minu asi, kui temaatika ei puudutaks tervet riiki – tundub, et Mihhail Korb ei tea sedagi, kas tema enda erakond pooldab programmiliselt NATO liikmesust või ei. Sedakaudu oli mu esimene spontaanne reaktsioon Korbi avaldust kuuldes mõte, et ta võiks nüüd aumehena kohe igalt poolt tagasi astuda ja oma erakonna luua, avalikult NATO-vastase.

Mis edasi? Loo kirjutamise ajal ei ole mul teada veel teisest koalitsioonierakonnast pärit välisministri arvamus asja koha, igatahes on valitsuskolleeg pannud Sven Mikseri halba olukorda. Kogemata? Samuti pole mul kirjutamise ajal teada kolmanda koalitsioonierakonna Isamaa ja Res Publica Liidu uue liidri arvamust tekkinud olukorra kohta.

Tõsiasi on see, et peaministril ei ole võimalust midagi välja vabandada, see üritus läks seekord luhta! Kui ta ei taha, et ka temale jääb paratamatult külge kahtluseplekk NATO vajalikkuses, ja kui ta tahab oma välismaiste kolleegidega Eesti riigi nimel normaalselt ka edaspidi suhelda, siis tuleb tal minister Korb välja vahetada.

Erakonnasisene kahvel seisneb aga selles, et kui keskerakondlane Mihhail Korb toetab oma erakonna liidrit, kes on ka peaminister, siis kirjutab ta nüüd ise lahkumisavalduse. Vastasel korral teeb ta oma erakonna juhile pikaajalise mõjuga karuteene.