Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Geograafiaõpetaja: Turba on sobilikum rongide lõpp-peatus kui Riisipere

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Meelis Muuga | FOTO: Erakogu

Audentese kooli geograafiaõpetaja Meelis Muuga nimetab põhjusi, miks Turba on sobilikum rongide lõpp-peatus kui Riisipere.

11. mail kinnitati vabariigi valitsuse istungil taristuobjektide nimekiri, mille renoveerimist ja ehitamist rahastatakse järgneva kolme aasta jooksul.

Kui ajakirjanduses on kirjeldatud rahaeraldust Haapsalu raudtee I etapile ehk Riisipere-Turba raudteele, siis kiputakse suurt tähelepanu pöörama asulate elanike arvudele ega süveneta muudele argumentidele, mis mõjutavad reisijate voogusid.

Turbaga seoses saab mainida mitut mõjukat põhjust, miks see on sobilikum rongide lõpp-peatus kui Riisipere.

2013. aastal investeeriti umbes 25 miljonit eurot, et remontida Keila-Riisipere raudteelõik ja tõsta jaamavahelistel lõikudel kiirus kuni 120 km/h. Säärane kulutus ei saanud ju olla perspektiiviga jätta lõppjaamaks Riisipere suurune asula, kui juba 6,5 kilomeetri kaugusel Riisiperest on suurema elanike arvuga ja laiema tagamaaga vana tööstusasula Turba.

Tööstusasulana on Turbas hulk märkimisväärseid tööandjaid, kelle juurde liigub töötajaid ka Tallinna suunast. Asula suurim ettevõte on suurte metallkonstruktsioonide tootja AS Küteks.

Kõige enam ootab rongide saabumist Turbasse miljööväärtuslikus elektrijaamahoones suvel avatav Eesti Mootorispordi Muuseum. See on suurmuuseum, mille muljetavaldav kollektsioon laiub ligikaudu Lennusadamaga võrreldaval põrandapinnal. Muuseum, kus lisaks ekspositsioonile on plaanis korraldada mitut laadi üritusi, ootab külastajaid viiekohalise arvu jagu aastas. Raudtee olemasolu korral tulevad paljud külastajad (nt grupid) muuseumisse rongiga.

Riisiperes ei ole võrreldava külastatavuspotentsiaaliga objekti vastu panna. Motomuuseum koos tootmisettevõtetega teeb asula suuremaks, kui seda näitab ametlik elanike arvu statistika. Rongi saabumine Turbasse turgutab ka sealseid kinnisvarahindasid ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda.

Turba oli nõukogude aja lõpul ligi pooleteisetuhande elanikuga asula, mida läbis Tallinna–Haapsalu raudtee. Mõnel reisirongil oli Turba ka sihtjaamaks. Pärast Eesti taasiseseisvumist ei suudetud kehva kvaliteediga raudteed remontida, mistõttu rongiliiklus lõpetati. Turba elanike arv langes.

Viimastel aastatel on märgata asula elavnemist ning rahvaarvu tagasihoidlikku tõusu. Sellele protsessile annab indu asumine Tallinna linnastu teises laines ning aastaid räägitud võimalus saada tagasi rongiühendus, mis parandaks liikumisvõimalusi olulisematesse tõmbekeskustesse, Tallinna ja Keilasse.

Paljud uusasukad ja noored pered on tulnud elama Turbasse arvestusega, et Tallinna suunas saab käia tööl ja õppimas. Keskmine Turba elanik on hinnatundlik tööline, kelle jaoks oleks rong argiliikumises esimene valik.

2014. aastal suleti Turba koolis gümnaasiumiosa, aga õppeasutuse põhikooliosa on jätkuvalt elujõuline, Turba lapsi jagub nii kohalikku kooli kui ka Riisiperes asuvasse Nissi kooli. Suurem osa põhikoolilõpetajaid vaatab edasi õppimise võimalusi just Tallinna suunas. Lähima gümnaasiumiga asula, Keilaga on praegu ühendus kehv. Rongi saabumisega Turbasse laheneb ka see probleem.

Turba oluline eelis Riisipere ees on asula kompaktsus. Alevikus on suhteliselt palju kortermaju, mille tõttu väikesel pindalal elab märkimisväärne hulk inimesi. Turba kaugeim kortermaja on potentsiaalsele rongipeatusele lähemal kui Riisiperes lähim kortermaja sealsele jaamale. Jalakäijana jõuab Turba kaugeimast otsast jalutades jaama kümmekonna minutiga, Riisipere kortermajapiirkonnast 20–25 minutiga.

Seega, isegi ku arvestada Turba-Riisipere vahelist rongi sõiduaega, jõuab keskmine jalakäija Turbast Tallinna kiiremini kui Riisiperest aleviku põhiosast, Nissi asumist. Samuti on potentsiaalsel Turba rongipeatusel Riisiperega võrreldes suurem tagamaa. Turbast mõne kilomeetri raadiusesse jäävad Lehetu ja Ellamaa suurküla kortermajade ja eramupiirkondadega; sealt on tulemas rongile arvestatav hulk võimalikke «pargi ja reisi» sõitjaid.

Kui tehakse raudtee Turbani, siis on Riisipere-Haapsalu raudteest taastatud 12 protsenti ning praegune rattatee muutub 20–25 minuti võrra lühemaks. Loodetavasti jõuab edaspidi raudtee ka Haapsaluni, et see linn saaks veelgi edukamalt ära kasutada oma turismipotentsiaali. Siis ei peaks Haapsalut külastama autoga, väheneks linna suvine üleautostumine ning raudteemuuseumisse saaks tuua mugavamalt uusi eksponaate.

Tagasi üles