/nginx/o/2017/05/19/6680951t1h6288.jpg)
Lääne-Aafrika rannikule 19. sajandil asutatud Libeeriat on hellitavalt kutsutud ka «Väikeseks Ameerikaks», sest selle riigi rajasid Põhja-Ameerikast vabastatud orjad Ameerika Ühendriikide eeskujul.
Homses AKs: Neeme Raud käis uurimas, kuhu kuluvad eurooplaste miljonid Mustal Mandril
19. mai 2017, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriigid on Libeeriat läbi selle 170-aastase ajaloo ka igati toetanud ja rahaliselt doteerinud. Libeerias meenutatakse uhkelt, et tegemist oli esimese vabariigiga Aafrikas ning maaga, mis ei ole kunagi olnud koloonia. Ometi läks Aafrika «Väikeses Ameerikas» midagi viltu, sest Libeerias lõid Ameerikast tulnud orjad sarnase ühiskonna hierarhilise süsteemi, nagu Ameerika Ühendriikide lõunaosariigis, hiljem vajus Aafrika vabadusemaa sootuks anarhiasse.
Kahe verise kodusõja ajal, 1980.–1990. aastatel üles kasvanud kaks põlvkonda on peaaegu kirjaoskamatud, tööpuudus ulatub 85 protsendini ning enamik peab läbi ajama vähema kui dollariga päevas. Ka kõige optimistlikumad ei näe olukorda veel aastakümneid paranemas, hoolimata lääne heldetest abisaadetistest, millest laekub mõnedel andmetel ligi 80 protsenti riigi eelarvest. Euroopa Liidu mitmesaja miljoni euro suuruse toetuse jagamist Libeerias on viimased kolm aastat juhtinud suursaadik Tiina Intelmann.
Kuidas elab vabadusemaa Libeeria, käis uurimas ajakirjanik Neeme Raud. Pikemalt saab Raua retkest lugeda Postimehe laupäevalisast AK.