/nginx/o/2013/10/03/2427004t1h78ee.jpg)
On selge, et nii Eesti kui meie naabrite ja liitlaste suhtes on toimunud juba aastaid informatsiooniline mõjutamine. Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastopi hinnagul ei viita praegu siiski miski, et tavapärane propagandistlik klähvimine oleks asendunud rünnakut ennustava lõrisemisega.
Informatsiooniline mõjutamine on Gerassimovi doktriinist lähtuvalt Venemaa sõjalise tegutsemise lahutamatu osa. Kaugeltki mitte igale õppusele ei järgne reaalne rünnak, kuid Gruusia ja Ukraina näidetele toetudes võib väita, et enne sõjategevuse algust toimusid mõlema riigi piiridel suured militaarharjutused ning muutus oluliselt intensiivsemaks ka Venemaa propaganda tulevaste vastaste suunal.
Venemaa-Gruusia sõda leidis aset augustis 2008, vahetult enne seda toimusid piirkonnas õppused Caucasus Frontier. Infosõda Gruusiaga algas aga juba vähemalt 2006. aastal, kui algatati kampaania grusiinide vastu ning asuti boikoteerima Gruusia kaupade sissevedu.
Nagu pildilt näha, lõi meelsuse kujundamisel aktiivselt kaasa kremlimeelne meedia, tegemist on plakatiga ajalehest Komsomolskaja Pravda pealkirjaga «Austa ennast ja isamaad – ära joo Gruusia veine!»
Ukraina ründamisele 2014. aastal eelnenud mõjutuskampaaniast saab ülevaate NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskusele (NATO StratCom COE) avaldatud uuringust. Peamiselt TV-s ja sotsiaalmeedias tehtud propaganda oli suunatud eelkõige «kaasmaalastele», Ukraina venekeelsetele elanikele. Kasvatati ärevust, hirmutati etnilise puhastamise, kultuurilise diskrimineerimise, majandusliku olukorra halvenemise ja muu sarnasega. Ebakindluse külvamisel ei põrkutud tagasi faktide võltsimisest ja sündmuste lavastamisest. Näiteks Krimmi annekteerimisele eelnenud ja järgnenud meediakampaanias esines üks naisterahvas erinevates uudislugudes nii «Krimmi aktivistina», «sõduriemana», «Kiievi elanikuna», «Odessa elanikuna», «Harkovi elanikuna»,«Andimaidani osalisena» kui «Donetski sõjapõgenikuna» (loe lähemalt siit).
Mõlema rünnaku eel loodi nii kodumaise auditooriumi kui «kaasmaalaste» jaoks veenev vaenlasekuju – grusiinid on vargad ja röövlid, rahvuslikult meelestatud ukrainlased aga gaasivargad, bandeeralased ja fašistid. Venemaa ise defineerib oma rolli vahekohtuniku, rahutooja ja «vanema vennana». Kremli propaganda arvestab täpselt oma sihtgrupi hirmude ja unistustega ning teemad on valitud ajaloolisele mälule toetudes: suur Vene impeerium ja kõrgkultuur, 2. maailmasõda ja fašistide julmused, Nõukogude Liidu võimsus ja kokkuvarisemine.
Gruusia ja Ukraina konflikte võrreldes leiavad NATO analüütikud, et Venemaa võime kasutada informatsioonilist mõjutamist sõjalistes konfliktides on viimase 10 aastaga läbi teinud olulise arengu. Keskse kontrolli alla on koondatud kõik olulised infokanalid ning sõnumeid edastatakse koordineeritult, osana laiemast mõjutustegevusest. Venemaa on infoajastu väljakutsetele vastanud kõrgel professionaalsel tasemel ja loominguliselt.
Kas septembris toimuva sõjaväeõppuse Zapad 2017 eel peaks kartma ka Eesti? On selge, et nii Eesti kui meie naabrite ja liitlaste suhtes on toimunud juba aastaid informatsiooniline mõjutamine, sellest annab tunnistust kasvõi kogu Propastopi sisu. Ukrainaga sarnased on kanalid ja sihtgrupid, kellele sõnumid on suunatud (TV, sotsiaalmeedia; kohalikud venekeelsed elanikud), välja on kujunenud teemad, mida üha uuesti korrutatakse. Ära võib tunda ka osa meetodeid, näiteks Eesti Päevalehes kirjeldatud elukutselistes protesteerijates võib leida sarnasusi vale-sõduriema juhtumiga.
Propastopi hinnagul ei viita praegu siiski miski, et tavapärane propagandistlik klähvimine oleks asendunud rünnakut ennustava lõrisemisega. Kindlasti tuleb silm peal hoida teemadel, mida Venemaa saab soovi korral meedias kiiresti eskaleerida. Välistatud pole ka provokatsioonid, mille näiteks sobib selle aasta 8. mail Venemaa valitsusele kuuluva telekanali Rossija 24 Facebooki lehel jagatud video, mis väidab, et Eesti plaanib rünnata Venemaad ja vallutada Leningradi oblasti. Tegemist on sellesama absurdse propagandateose taasavaldamisega, mis levis meedias juba viis aastat tagasi.