Õpetajate Lehes sel reedel: tugiisikutest, algustähest, õpetaja Laurist

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ÕL

Õpetajate Lehes 19.05.2017: 

Ronimislinnakusse nii tundi kui ka turnima

15. mail oli kahe Annelinna kooli, Tartu Descartesi kooli ja Tartu Hansa kooli vahel asuv ronimislinnak ehitud õhupallidega ning väravale tõmmatud lint. Kuigi väljakut on mõlemad koolid juba jupp aega kasutanud nii õuesõppeks kui ka niisama turnimiseks, oli pidulik avamine nüüd, mil külas olid koolid, kes koos väljaku peremeestega osalevad programmis VUNK! ‒ „Liikuma kutsuv kool”.

Kas tugiisik päästab päeva?

Kas teil on kõrge pingetaluvus ja olete valmis töötama emotsionaalselt laetud keskkonnas? Ülesanne on toetada kliendi arengut, hoolitseda tema elu ja tervise eest, soodustada sulandumist ühiskonda. Tunnitasu 3‒4 eurot (bruto), ametinimetus: tugiisik erivajadusega lapsele. Kas lööme käed?

„Selles klassis peaks paljudel olema tugiisik või siis tunnis abiõpetaja,” ohkab tugiisik Kert Astel. „Mina ei töötaks vabatahtlikult sellise klassiga, kus pead terve tunni end kehtestama, aga õpetajail pole ju valikut. Nii jõuabki mõni õpetaja selleni, et on ametist tüdinud, annab tunni ära ja suleb enda järel ukse.”

Ainekava – kas see innustab sportima?

„Liikumine ja pingutamine on inimesele loomuomane ja vajalik. See tähendab arengut,” leiab endine koolijuht Raivo Heinaru. „Emotsionaalselt läbi viidud tund ja omandatud oskused teevad rõõmu liikumisest ja innustavad sportima.”

Valimislavastused

Kaarel Tarand kirjutab, et meiega sarnase elukorraldusega riikide valimisedki pole meediapildis enam tavalised regulaarsed toimingud kodanike eelistuste väljaselgitamiseks. Olgu tegu kuitahes põlise demokraatiaga, valimisi vahendatakse meile kui iga riigi ajaloos ainukordset hea ja kurja võitlust ning ühiskonna elu ja surma küsimust.

Austavast algustähest

„Kust jookseb piir viisakuse ja lipitsemise vahel? Ja mida ütlevad asjakohased keelereeglid?” arutleb keelespets Priit Põhjala.

Kui uuendusmeelne on meie klassiõpetaja

Kas Tallinna ülikoolist tulnud klassiõpetaja valdab projekt- ja õuesõpet, keelekümblust, kas ta oskab kasutada nutiseadmeid, õpetada ilma hinneteta?

Neid küsimusi arutavad TLÜ klassiõpetajakoolituse eestvedaja dotsent Airi Kukk, tema eelkäija emeriitprofessor Leida Talts, keelekümblusekspert Maire Kebbinau, Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikof ja Pärnu Kuninga tänava kooli direktor Urve Krause.

Koostöine õpetamine – ajavõit ja paremad tulemused

TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse haridusarendaja, TLÜ kasvatusteaduste doktorant Pille Slabina selgitab, mille poolest erineb koolides tehtav lihtne koostöö (cooperation) koostööst kui protsessist (collaboration).

Kas esmaspäev on ikka sinine?

TÜ haridusteaduste instituudi magistriõppe esimese aasta tudeng ja Tartu Hansa kooli õpetaja Grete Evert uurib probleemseid lapsi maailma teaduseski uudse nurga alt: nende meeleolu muutumist nädalapäevade lõikes ja võrreldes mitteprobleemsete õpilastega.

Nägemispuudega laste kool tahab kasvada kompetentsikeskuseks

Tartu Emajõe koolis õpib sel õppeaastal 52 õpilast. Kuna üha enam nägemispuudega lapsi õpib tavakoolis, tahabki kool edasi arendada oma nõustamissüsteemi, et aidata koole, lasteaedu ja peresid töös pimedate ja nägemispuudega lastega.

Naised õpivad elektritööd

Tallinna Kopli ametikool pakub linlastele igapäevaeluga seotud kursusi, näiteks kangakudumist, mööbli restaureerimist, ravimtaimede kasvatamist jms. Palju kõneainet on tekitanud elektri- ja torutööde kursused, mis on suunatud spetsiaalselt naistele. Artiklis antakse ülevaade tunnist, kus naised õpivad harukarbis juhtmeid ühendama.

Arenguruum õpetajakoolituses

TÜ eripedagoogika lektor Pille Häidkind ja logopeedia lektor Marika Padrik tõdevad, et Eesti riik ei suuda (ega peagi) võimaldama iga erivajadustega õppija kõrvale oma eripedagoogi. Õpetajat aitavad tema igapäevatöös eripedagoogilised lisapädevused.

Evi Ärmpalu: „Minusuguseid õpetajaid on palju”

Juuni alguses saadab 42 aastat lasteaiaõpetajana töötanud Evi Ärmpalu oma rühma lapsed kooli ja jääb pärast seda pensionile. Staažikas pedagoog räägib oma töökogemusest ja kinnitab, et lasteaed on lapsest lähtunud igal ajal.

 

Kas haridus päästab maailma?

„Usk haridusse kannatab, nähes, kuidas „kõrgelt haritud” inimesed ekspluateerivad loodust ja teisi inimesi omakasu nimel, alustavad konflikte ja levitavad viha,” kirjutab Johanna Helin, kes jagab muljeid Ottawas peetud UNESCO hariduskonverentsilt.

Õpetaja Lauri prototüüp Ludvig Roose

Kes kinkis Arnole viiuli, küsib Arvi Liiva. Õpetaja Lauri algkuju Ludvig Roose polnud õpetajana sugugi nii ideaalne, nagu Oskar Luts teda „Kevades” kujutas. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles