Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: Eesti valik: edasi või tagasi

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Stenbocki maja | FOTO: Sander Ilvest

Seoses Keskerakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide valitsuskoalitsiooniga on palju räägitud pöördest vasakule. Suuremas osas oli ühiskond veel hiljaaegu uue valitsuse suhtes äraootaval seisukohal. Ka Jüri Ratas on vaatamata tobenaljakalt ümmargusele lobale ja paralleelsetele vastustele jätnud oma eelkäijast Taavi Rõivasest empaatiavõimelisema mulje. Eesti mõttes on tegu võimeka poliitikuga, kuna keskmise poliitiku taseme paneb lõppkokkuvõttes paika keskmise valija tase.

Kuid Ratas Rataseks ja vasakpööre vasakpöördeks, sest peamisi ootusi ehk Eesti väljatoomist poliitilisest ja majanduslikust seisakust ei ole praegune valitsus täitma asunud, ehkki möödunud aasta lõpus see kärarikkalt välja reklaamiti. Selle asemel on jäänud sotsidele ja IRLi poliitikutele koalitsioonis väiksema venna roll, kellel tuleb võimu juures püsimiseks teha nägu, nagu erineks Savisaareta Keskerakond Savisaare Keskerakonnast, ning suruda silmad kinni labase populismi ja konfliktide õhutamise ees, mida Keskerakonna liikmed harrastavad. Samuti tuleb silmad sulgeda Tallinna maksumaksja raha eest käigus hoitava primitiivse ja oma infantiilsuses pigem arenguriikidesse sobiva propagandaaparaadi tegevuse ees.

Möödunudsügisene valitsusvahetus on toonud ainsa käega katsutava tulemusena selle, et Keskerakonnas õnnestus vabaneda Edgar Savisaarest ning vahetusmeestepingile õnnestus mõneks ajaks istutada Reformierakond. Viimane oli positiivne seetõttu, et tolle erakonna juhtivpoliitikud vaevlesid selgelt nartsissismi käes kuni selleni välja, et oma erakonda ja iseend samastati Eesti riigiga.

Nüüd on küsimus, kuidas edasi minna. Võimalusi on mitu, kuid Eesti poliitikas ei tule langetada mitte valikut, kas paremale või vasakule, vaid hoopis otsustada, kas edasi või tagasi, kuna teatud jõudude eesmärk on Eesti sisepoliitikas aega tagasi pöörata.

Keskerakond on end viimaste kuude jooksul valitsuskõlbmatuna tõestanud ja viimastel päevadel on elavalt spekuleeritud ka uute võimalike valitsuse koosseisude üle. Muuhulgas pole välistatud Reformierakonna, IRLi ja EKRE kooslust. Uue juhiga Reformierakond soovib varumeestepingilt kahtlemata tagasi mängu saada, ka IRLile tähendaks praeguses koalitsioonis jätkamine eksistentsi lõppu.

EKRE valitsusse pääsemist on võrreldud põlissoomlaste valitsusse minekuga, kuid võiks ju tõmmata paralleele Eesti enda ajalooga. 2003. aastal viis padupopulistide õhutatud pööbli mäss establishment’i vastu valitsusse Res Publica, kes võeti sinna, näitamaks erakonna valijatele, et vahet pole, kas nende valitud populistid on valitsuses või mitte. Lühikese ajaga tõestasid nad oma valitsuskõlbmatust ja pole põhjust arvata, et EKRE oleks praegu valitsusse sobivam kui Res Publica möödunud kümnendil.

Tagasi üles