Rasked kõnelused

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantusmaa välisminister Bernard Kouchner (paremal), ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon (keskel) and Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana (vasakul) võtavad kõik Genfi kõnelustest osa.
Prantusmaa välisminister Bernard Kouchner (paremal), ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon (keskel) and Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana (vasakul) võtavad kõik Genfi kõnelustest osa. Foto: AFP / Scanpix

Eile Genfis alanud Vene-Gruusia kõnelused rahutingimuste üle ei näi kujunevat kergeteks. Liiatigi, kui katkendlikud teated kõnelustelt lubavad oletada, et kummagi poole delegatsioonid ei suutnud isegi näost-näkku kohtuda. Eks grusiine ärrita Moskva nõue kaasata läbirääkimistele ka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia separatistlikud provintsid, mida rahvusvaheline üldsus ei taha iseseisvate riikidena tunnustada.

Algus on tehtud. On hea, et Moskva ja Thbilisi vähemalt üritavad läbi rääkida. Kuid see ei tohi jääda pelgalt ürituseks – meenutagem 1999. aasta Rambouillet' kõnelusi serblaste ja kosovolaste vahel, mis kulgesid samuti vahendajate kaudu, sest kumbki osapool ei soovinud teist silmast-silma näha. Siis lõppes läbirääkimiste voor NATO interventsiooniga Kosovos.

Vene president Dmitri Medvedev ütles Evianis peetud kõnes, et maailma uus julgeolekukorraldus peaks välistama jõu kasutamise rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Nüüd ongi Moskval ere võimalus seda näidata – on ju ikkagi Kremlist kinni, kas need kõnelused lõpevad mingi käegakatsutava tulemusega või mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles