Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lauri Hussar: kui Daciast saab Tesla

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lauri Hussar | FOTO: Jaanus Lensment

Juba kolm aastat ei vaata ma kütusetanklate hinnatahvleid. Ma ei tea midagi sendilistest hinnamuutustest ning nafta hinna maailmaturu kõikumised ei pane mind küsima, kuidas see kajastub Eesti tanklakettide bensiinihinnas. Ka Eesti suure tanklaketi nimevahetus, mida toetas massiivne reklaamikampaania, läks minust märkamatult mööda, kui ehk ainult uue nime hääldamisvigurid välja arvata. Selle põhjus peitub kolm aastat tagasi tehtud otsuses.

2014. aasta alguses tegin põhjaliku Exceli tabeli elektriauto maksumuse, kilomeetri hinna ja sõiduulatuse kohta. Pika kaalumise järel otsustasin Kredexi toega elektriauto soetamise kasuks. Arvud paberil avaldasid igatahes muljet.

Öise odava börsielektriga autot laadides sain 100 km läbimise maksumuse vahemikus 75 sendist ühe euroni. Isegi kallima, päevaelektriga laadides ei oleks kulu tõusnud üle kahe euro. Kui siia lisada igakuine väljaminek auto liisimisel ja kindlustusmaksed, oleks sama raha eest saanud osta vaid kasutatud sisepõlemismootoriga sõiduvahendi.

Boonuseks oli auto kasutamismugavus, keskkonnasõbralikkus ja tavaautodest oluliselt väiksem sõidumüra. Murekohaks oli samas selle sõiduulatus ja käitumine talvel, ekstreemsetes oludes. Selle väljaselgitamiseks tegin Elmo rendiautoga katse jõuda viiteistkümnekraadise külmaga Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kuigi tavapärasele sõiduajale lisandus selle tõttu kummalegi poole rohkem kui tunnike, oli otsus kindel: tuleb soetada elektriauto.

Täna, kolm aastat hiljem, julgen kasutajakogemuse põhjal öelda, et elektriautode päralt on tulevik ja kõik autoomanikud peaksid olema valmis elektriajastuks, mil tuleb oma janused raudruunad välja vahetada. Ükski sõit ei ole selle kolme aasta jooksul jäänud mul piiratud sõidukauguse ja kütusetankimisest aeglasema kiirlaadimise tõttu tegemata ning vaid korra olen pidanud valearvestuse tõttu pöörduma heade inimeste poole, et saada tavapistikust autole särtsu juurde.

Kuu aega tagasi ütles innovaator ja elektriautotööstur Elon Musk, et kümne aasta pärast on vähemalt pool toodetud sõiduvahenditest elektriajamiga. Kui liigne optimism ja tema enda ärilised huvid väljaütlemises kõrvale heita, kaardistab see hästi autotööstuses  valitsevat olukorda, kus ollakse elektriautode tootmisel stardipakkudelt tõusmas.

Peaaegu kõigil suurematel tootjatel on oma projektid töös või esimesed autod juba aastate eest tehasest välja vuranud. Akutehnoloogia kiire areng ja üha innovaatilisemate materjalide kasutuselevõtt kasvatavad juba lähiaastatel märkimiväärselt elektriautode sõiduulatust. Mitu tootjat lubab kuni 600-kilomeetrist sõiduulatust. Kui mõistliku soetushinnaga realiseeruks vaid pool, oleks seegi Eesti oludes tõsiselt võetav lahendust, sest lubaks ühe laadimisega sõita riigi ühest otsast teise.

Pöördeliseks kujuneb aga hetk, kui elektriauto sõiduulatus, sõidumugavus, auto omahind ja kilomeetri maksumus ületavad sisepõlemismootoriga auto vastavad näitajad. Siis ei ole enam vahet, kas on sul Dacia või Tesla, mõlemad on elektrimootoriga, ja see aeg ei ole enam mägede taga.

Tagasi üles