Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Edasi 1989. aastal: Emajõel Caroluse hukkumispaigas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Narva lahing 1700 | FOTO: Internet

Rajooni kultuurimälestiste nimekirja on lisandunud veel üks tähis - Põhjasõja lahingu mälestuskivi Emajõe kaldal. 3. mail möödus 285 aastat päevast, mil Kantsi kõrtsist kilomeetri jagu Emajõge ülespoole tõkestasid Vene väed Rootsi laevastiku tee.

Saatuse tahtel olid rootslased samaks päevaks kavandanud rünnaku Vene lotjadele Peipsil. 3. mai varahommikul võeti aga Kastrest möödunud 14 laevast koosnev Rootsi laevastik mõlemalt poolt jõe kaldalt ootamatult tule alla. Lahingu saatuse otsustas vene vägede tohutu ülekaal. 7700 meest 590 vastu!

Rootsi laevastiku komandör Gustav Adolf Löscher von Herzfeld end vangi ei andnud vaid püssirohutünnidele tuld heites laskis oma laeva koos meeskonnaga õhku. Lipulaeva Carolus hukkumispaik asub Kastrest mõnisada meetrit allavoolu jõe paremal kaldaäärsel.

Ajaloolise lahingupaiga jäädvustamine oli Mäksa külanõukogu kultuurikomisjonis ammu kõneaineks. Et Emajõe parem kallas on soine, siis valiti mälestusmärgile sobiv koht Luunja külanõukogu Emajõe kolhoosi territooriumil, aga siiski Caroluse hukkumispaigal.

2. mail 1989 oli Emajõe kaldal mälestuskogunemine. Põhjasõja lahingut Kastre all tutvustas Rõngu kooli ajalooõpetaja Tõnis Lukas. Katkendi Kalevipojast lugesid Luunja keskkooli VIII klassi poisid, laulis ansambel Kaardiväelane.

19.05.1989

Tagasi üles