Iga aus töö on lugupidamist väärt, aga mõne töö eest makstakse oluliselt rohkem kui teise töö eest. Tänasest lehest leiate nii loo sellest, millist eriala tasub praegu õppima minna, kui ka killud eile riigikogus toimunud arutelust «erialavaliku» üle terve riigi tasemel.
Terve riigi «erialavalikut» kutsutakse majanduse struktuuri muutumiseks. Padjapüüride silumine ja üksteisel juuste lõikamine on vägagi vajalikud tegevused, ent suurt rikkust nendega tavaliselt majja ei tooda. Mida teha, et Eesti järgmised 100 000 uut töökohta tehnoloogia poole kallutada, selle üle kutsus eile riigikogulasi mõtlema ettevõtja Sten Tamkivi. Suures ümberjagamise ja riiklike ehitiste majandamise tuhinas on säärased mõtted olnud viimase aja poliitikas justkui varjusurmas.
Loomulikult on noorte erialavaliku juures tähtis tahtmine ja südame kutse. Mõtlemine sellele, mida tööturg ootab, kulub aga igal juhul ära. Osa sõnumeid noortele on üldteada. Kas te aga teate näiteks, millise valdkonna inseneriks õppima hakkamine on mõttekas seepärast, et praegused tegijad lähevad varsti pensionile? Kui ei tea, siis lugege. Need on aga vaid teadmised selle tööturu ja nende tööde kohta, mis meil praegu olemas on. Erinevad asutused on prognoosinud, milliste erialade asjatundjaid lähitulevikus rohkem tarvis läheb. Näiteks vajavad vananevas ühiskonnas üha rohkem töökäsi tervishoid ja sotsiaaltöö.
Ka unistus tehnoloogia poole kaldu tulevikust ei tähenda kindlasti seda, et absoluutselt kõik noored inimesed õpiksid programmeerijaks või äärmisel juhul kummitööstuse inseneriks. Mõistagi on ka tehnoloogiaettevõtetes tarvis neid inimesi, kes kujundavad, turundavad, müüvad jne.
Ja humanitaare ning sotsiaalteaduste tegijaid ei tasu ilmselgelt käsitleda ka kui tehnoloogide teenindajaid. Nii programme, seadmeid kui teenuseid luuakse ju inimeste jaoks. «Tuleb vaid välja mõelda, kuidas saame Eestis infotehnoloogia ja humanitaar- või sotsiaalvaldkonna tegijad kokku tuua, et luua midagi uut ja kasulikku,» kirjutas Postimehe arvamusportaalis antropoloog Keiu Telve (27.10.2016). TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Kuldar Taveter kirjutas hiljaaegu Postimehes ilmunud arvamusloos (15.02), et eriti on vaja väljaõppinud IT-analüütikuid – neid, kes oskaksid endale selgeks teha, mille jaoks üldse tarkvara luuakse. Neid, kes suudaksid luua silla tehniliste IT-inimeste ja kasutajate vahele. Neid, kes mõistaksid tulemuslikult suhelda nii humanitaaride kui tehnoloogiaspetsialistidega.
Ja viimaks, ent vast kõige tähtsamana. Alati on vaja neid, kes nuputaksid, mida teised inimesed võiksid tahta osta, ja võtaksid julguse asutada selle toote või teenuse tegemiseks ettevõte – luua töökoht iseendale ja teistele.